Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!

Keel
English

Terminoloogiatööst

TERMINOLOOGIATÖÖST OMAAEGSES EESTI LOOMAKASVATUSE JA VETERINAARIA TEADUSLIKU UURIMISE INSTITUUDIS

Siiri Kasepalu, filoloogiakandidaat,
pikka aega ELVI omaaegse terminoloogiakomisjoni aseesimees ja sekretär ühes isikus
Agraarteadus 2011 * XXII * 1

Kus?

Eesti Loomakasvatuse Instituut oli süsteemselt loomakasvatusteadustega tegelev ja uurimistulemusi mitmel viisil ja mitmes keeles tutvustav uurimisasutus, mille tegevus hõlmas loomakasvatusproblemaatikat tervikuna. Lisaks uurimistegevusele oli instituudi koosseisus ka kirjastusgrupp, mille ülesanne oli teadussaavutuste evitamiseks koostada ja välja anda nii teaduslikku kui ka populaarsemas vormis kirjandust, sh infolehti majanditöötajatele. Vajaliku töölõigu moodustasid ka õppematerjalid, ka tehnikumiõpikud.

Väljaannetes sisalduv pidi olema selgelt arusaadav nii tootmises (majandis) töötavale lihtsamale, isegi erihariduseta lugejale, tehnikumiõpilasele, üliõpilasele kui ka teadustöötajale, kusjuures sisu on võimalik arusaadavalt edasi anda ja mõistetavaks teha ainult korrektselt ja täpselt väljendudes, sh kasutades kokkuleppeliselt kõigile ühtviisi mõistetavat terminoloogiat.

Kuna teadustööde kogumikud ei ilmunud ainult eestikeelsena, vaid sisaldasid ka venekeelseid artikleid ning kohustuslikuna veneja ingliskeelseid resümeesid, oli vaja tagada nendegi sisuline ja keeleline arusaadavus ning adekvaatne originaalile vastav mõistetavus, seda mitte ainult Eestis, vaid ka kogu tollases NL-is ning isegi piiri taga. Peale selle oli Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi (ELVI) teadlastel tänu tihedatele sidemetele Moskva uurimisasutustega ja Põllumajandusteaduse Akadeemiaga olemas teadusartiklite avaldamise võimalus ka sealsetes väljaannetes, mis omakorda nõudis head venekeelse oskussõnavara tundmist. Tähtis oli see ka paljude Tartus korraldatud üleliiduliste loomakasvatusalaste konverentside ettekannete ja teeside koondamisel ning väljaandmisel. Sedasama nõudis ka väitekirjade kaitsmine nii Eestis kui Moskvas ning venekeelsete autoreferaatide koostamine. Üleliiduline Põllumajandusministeerium arendas ühel oma tegevusperioodil ka aktiivset terminoloogiaalast tööd, korraldades sellealaseid konverentse, mis omakorda innustas tegevust ka perifeerias.

Kõige selle tagamiseks tegid tööd toimetajad ja tõlgid, kes omakorda vajasid korrektset alust, millest töös lähtuda.

Miks?

Töö käigus tekkis sageli probleeme, kui mõistete väljendamiseks kasutati erinevaid sõnakujusid ja sõnaühendeid. Põllumajandusteadlased kui kirjutiste autorid olid erineva keeletunnetuse ja terminoloogiabaasiga, sageli ka aktiivse vene keele mõju all.

Ebaühtlane stiil ja terminoloogia, st mitme erineva termini (märgistuse) kasutamine ühe mõiste kohta, mis eelnimetatust tulenevalt paratamatu, on eriti häiriv õpikutes. Eesmärk oli saavutada võimalikult ühtne erialasõnavara. Selle täitmiseks hakati tegelema oskussõnavaraga, mille aines lähtus loomakasvatusinstituudi uurimisvaldkonna temaatikast.

Aluse selle tööga sügavamaks tegelemiseks andiski pikaajaline toimetamistegevus ELVI kirjastusgrupis, samuti kirjastuses Valgus. Sellest tööst tulenes põllumajandusterminoloogia alase kandidaaditöö koostamine

ajaloolise ülevaatena alates esimestest sellealastest väljaannetest ja sõnaraamatutest kuni viimase aja suurtootmise alaste uute moodsate terminite tekkimise/loomise ja kasutuselevõtu käsitluseni ning soovitusteni. Kõnealuse (venekeelse) väitekirja kaitsmine toimus 1977. a.

Niisiis oli materjal ja terminiloome teooria olemas. Alustades tööd erialasõnavaraga ei seadnud me eesmärgiks koostada kohe ühte suurt mahukat sõnastikku. Andsime endale aru, et see kestaks koos keeruka ja kogemuslikult pikaajalise kirjastamisprotseduuriga liiga kaua, kuid õigeid, ühtlustatud termineid on tarvis kohe, iga päev. Kiirülevaateid sellealastest probleemidest avaldasime teadustööde kogumikes ja sel ajal ilmunud Soovituste-sarjas.

Kuidas?

Tööd alustades pidasime õigeks lähtuda mõistetest, st mitte võtta ette ainult sõnastikke, millest hakata otsima vasteid eri keeltes, vaid kaardistada teatud eriala mõisted mõisteringides – seotud mõisted koos allmõistetega (nt tõug > tõud tootmissuuna järgi > tõunimetused). Seda tööd tegime erialakirjanduse alusel. Selleks kasutasime nii õppematerjale, teatmeteoseid kui ka artikleid. Koostasime ja pidevalt täiendasime sedelkartoteeki, kus terminid olid seotud nende selgitustega (määratlustega, definitsioonidega, kaudsete ümberütlevate selgitustega). Samuti märkisime juurde tähenduslikult seotud terminid, mis hiljem kas paigutusid omaette üksuseks või konkreetse mahukamat mõistet tähistava termini allterminiteks.

Olles eestikeelse erialase teaduskirjanduse alusel läbi töötanud ühe teemavaldkonna mõisted, hakkasime samast põhimõttest lähtudes läbi töötama võõrkeelset (vene, inglise ja saksa) erialast teaduskirjandust. Mõistete sisust lähtudes viisime omavahel kokku erikeelsed vasted, st mõiste kohta kasutatud terminid. Nii ei olnud vaja muret tunda selle pärast, kas erikeelsete terminite omavaheliste vastete sisuline maht kattub.

Välja sedeldasime (sel ajal toimus töö n-ö paberil ja sulepeaga) ja kartoteekisime kõik võimalikud vasted. Lisasime ka kõik erialastest ja üldsõnaraamatutest leitud muukeelsed variandid ning kontrollisime, kas need omavahel sisuliselt kattuvad. Terminite süstematiseerimisel terminiridades (sünonüümterminiridades) valisime eelistermini – nii omakeelse kui rahvusvahelise (osisega) sõnakuju (välimik = eksterjöör). Valiku kriteeriumid olid: võimalikult täpne tähenduse vastavus, sh mitmetähenduslikkuse puudumine, kasutussagedus, selgus, terviklikkus, suhteline lühidus.

Terminibaasi koostamisel lähtusime sellest, et erialasõnaraamatutesse paigutatakse enamasti ainult nimisõnad. Valdavalt järgisime seda põhimõtet, kuigi vajadusel ei jätnud lisamata ka erialaspetsiifilist teguvõi omadussõna (aretama, aher). Me ei üritanud ilmtingimata muuta juba olemasolevaid sobivaid eestipäraseid sõnakujusid ja -ühendeid, püüdes viimastest ebaloomulikke sunnitud liitsõnu moodustada, kuigi ökonoomiaprintsiibi rakendamise võimalusel püüdsime neid tihendada täiendsõna põhisõnaga sidumise reeglistiku järgi, samuti võimaluse korral kasutada tuletusliiteid. Ka keeles kinnistunud, keeleomaseks muutunud ja kasutamisel mitte keerulisi rahvusvahelisi sõnu ei püüdnud me ilmtingimata asendada omakeelse tüve alusel moodustatuga. Terminivariandid (sünonüümterminid) jätsime põhitermini kõrvale alles, et vajadusel oleks võimalik neid omavahel tähenduslikult seostada.

Negatiivse või vulgaarse stiilivarjundiga sõnu põllumajandusterminoloogia pikaajalise arengu käigus kirjalikus kasutuses peaaegu ei olnud. Tänu sellele ei kujunenud probleemi – teatavasti peab terminoloogia olema neutraalne, hinnangulise rõhuta ja mitte vulgaarne.

Standardiseerimist me terminikorrastuse käigus eesmärgiks ei seadnud, kuigi sel ajal juba kinnitatud standardeid oli olemas.

Pesasüsteemis paigutasime avarama mõiste allterminid (liigimõisted ja vastavad terminid) üldises tähestikuloendis avaramat mõistet tähistava termini alla ning viitasime järjekorranumbriga sellele asukohale ka üldises tähestikulises järjestuses.

Mõnikord tekkis küll väiksemaid probleeme erinevates keeltes kasutatud mõistete tähenduse täieliku kattumisega, kuid seda esines harva.

Eestikeelsete märksõnade alusel järjestatud seletava sõnaraamatu põhiosa järel esitasime terminiregistrid teistes kasutatud sõnaraamatukeeltes – vene, inglise, saksa keeles koos numbriviitega selle asukohale sõnaraamatu põhiosas. See meetod võimaldas sõnaraamatut ökonoomselt kasutada ka kolme keele pöördsõnastikuna, nt tõlkides nendes keeltes olevat kirjandust.

Väljund

Selliselt koondatud materjali teadustegevuse kitsamate valdkondade viisi avaldasime väikesõnastikena. Kahtlemata tuli erinevate loomakasvatusvaldkondade alastes sõnastikes esile teatud dubleerimist, kuid see ebakoht oli kavas kõrvaldada kõigi väikesõnastike kokkupanekul üheks suureks mahukaks üldsõnaraamatuks.

Sõnaraamatuvihikutena ilmusid.

  1. Loomakasvatusterminid eesti, saksa, inglise ja vene keeles 1. Seakasvatus.1983. 84 lk.
  2. Loomakasvatusterminid eesti, saksa, inglise ja vene keeles 2. Põllumajandusloomade füsioloogia. 1984. 200 lk.
  3. Loomakasvatusterminid eesti, saksa, inglise ja vene keeles 3. Lambakasvatus. 1987. 202 lk.
  4. Loomakasvatusterminid eesti, saksa, inglise ja vene keeles 4. Karusloomakasvatus. 1987. 95 lk.
  5. Loomakasvatusterminid eesti, saksa, inglise ja vene keeles 5. Põllumajandusloomade geneetika. 1988. 85 lk.
  6. Mõisteid ja määratlusi sigimisbioloogiast. 1989. 148 lk.
  7. Mõisteid ja määratlusi põllumajandusökonoomikast.1990. 270 lk.
  8. Mõisteid ja määratlusi hobusekasvatusest. 1993. 108 lk.
  9. Mõisteid ja määratlusi põllumajandusloomade söötmisest. 1993. 102 lk.
  10. Mõisteid ja määratlusi veisekasvatusest. 1993. 172 lk.
  11. Mõisteid ja määratlusi linnukasvatusest.1994. 57 lk.
  12. Mõisteid ja määratlusi kalakasvatusest. Projekt. 1995. 64 lk.

Sõnastikesse oli koondatud üle kümne tuhande termini koos määratlusega (definitsiooniga) ning vene-, inglisja saksakeelsete vastetega, moodustades seega kokku keskmise mahuga mitmekeelse seletava sõnaraamatu.

Kahjuks jäi lõpetamata mehhaniseerimisalane väikesõnastik, mille terminikartoteek koos vajalike jooniste ja skeemidega oli enam-vähem olemas.

Kavandatud lõppsiht

Eesmärk oli kogu vihikutena ilmunud materjal kokku panna ühiseks loomakasvatussõnaraamatuks, üksiti materjali tihendades ja kohati sõnaraamatutes tekkinud dubleerimist vältides.

Kümmekond aastat tagasi oli lootus see töö avaldada Eesti Keele Instituudi abil, kuid teatud muutused sealsetes struktuurides tõmbasid kavatsusele kriipsu peale. Siiski töötati selle võimalusega, arvestades olemasolevad sõnaraamatuvihikud, uuesti läbi, kontrolliti, parandati, täiendati ja tihendati materjale ning koostati sõnaraamatu põhiosa käsikiri, kuhu mahtus 8650 eestikeelset terminit, enamasti koos seletustega (määratlustega) ning vene-, inglisja saksakeelsete vastetega.

Kuna sõnaraamatu avaldamise võimalus kadus, ei jätkatud täiendamist ega ka terminiregistrite koostamist.

Olemasolev materjal oleks vajanud täiustamist mehhaniseerimisalaste terminitega, senises käsikirjas on neid suhteliselt vähe, piirdudes ainult tähtsamatega.

Kõnealuses terminikogumis on olemas küll söötmisalane sõnavara, kuid kitsamalt taimekasvatust käsitlev terminoloogia süvitsi puudub.

Veterinaarterminoloogia oli suurema tähelepanu all, koostöös vastava ala teadlastega, konkreetsete väljaannete koostamise ja toimetamise käigus (nt prof V. Tilga autorlusega kirjastuses Valgus ilmunud väljaannetena, mille toimetajaks artikli autor oli), eraldi veterinaarterminite kogumit ELVI-s koostatud ei ole.

Kõnealusel perioodil koostatud ja toimetatud väljaannetele lisati vajadusel ka terminitest aineregister.

Täienenud teadmised, avaramad kontaktid ning rikkalik mitmekeelne teaduskirjandus avardab kahtlemata töövõimalusi.