Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!

Keel
English

APSi juhatused 1920-1940

Koostanud Alo Tänavots

Aas­ta Esi­mees Esi­mehe abi Kirja­toime­taja / Sek­re­tär Kirja­toime­taja / Sek­re­täri abi Lae­ka­hoidja Lae­ka­hoidja abi Maja­isa Ame­tita juha­tuse liige Revis­joni­komis­jon Raa­matu­kogu juha­taja Agro­noo­mia toi­me­tajad**
1920 Karl Zolk Abel Käbin August Eslas Marie Kohlap Reinhold Miller            
1921 Peeter Kõpp Abel Käbin August Eslas Artur Trubok Martin Gross            
1922 Peeter Kõpp Nikolai Roosa Aksel Mälson Hans Käsebier Jakob Kükamees   August Eslas        
1923 Peeter Kõpp Nikolai Roosa Elmar Georg Roger Jaan Viilip Nikolai Friedrich Rootsi   August Miljan,
Erika Topman (abi)
       
1924 Peeter Kõpp Elmar Georg Roger Peeter Ruubel Rudolf Tamm Nikolai Friedrich Rootsi   Hans Käsebier,        
1925 Peeter Kõpp Elmar Georg Roger,
Heinrich Västrik
Aksel Mälson Johannes Pullerits,
Johannes Velbaum
Nikolai Friedrich Rootsi Artur Vask Hans Käsebier Leo Rinne,
Jaan Mets
     
1926 Peeter Kõpp Peeter Ruubel,
Aksel Mälson
Johannes Pullerits Aleksander Ratt,
Johann Ainson
            Nikolai Friedrich Rootsi,
Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1927 Peeter Kõpp Peeter Ruubel,
August Jürjer
Johann Ainson Andres Jaanson,
Linda Soosaar
Leo Rinne Rudolf Noor Elmar Georg Roger Liis Martinson,
Hans Käsebier
Jaan Jürgenson,
Ernits Tael,
Salme Rosalie Ein
August Muuga Nikolai Friedrich Rootsi,
Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1928 Peeter Kõpp Richard Leben,
Aleksander Juhanson
Andres Jaanson Aleksander Soovik,
Linda Berg
August Miljan Kristjan Jaama Aksel Mälson Liis Martinson,
Hans Käsebier
    Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1929 Peeter Kõpp Aksel Mälson,
Julius Kass
August Steinberg Leo Kents,
Joosep Nõu
August Miljan Boris Neuhaus-Nurmiste Andres Jaanson Leo Rinne,
Hans Käsebier,
Liis Käbin,
Elmar Georg Roger
  Kristjan Jaama Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1930 Peeter Kõpp Joosep Nõu,
Julius Kass
August Steinberg Endel Vint,
Hans Jaanusson
Martin Gross Richard Tomson Andres Jaanson Hans Käsebier,
Liis Käbin
August Muuga,
Johannes Müür,
Nikolai Masso
Jaan Perman Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
August Keskküla***
1931 Peeter Kõpp Joosep Nõu,
Nikolai Masso
August Steinberg Hans Nurk,
Elmar Gerberson
Martin Gross Richard Tomson (Toomre) Endel Neuman (Arnold Neuman, Neimann) Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Alfred Truu
August Muuga,
Evald Raudsepp,
Nikolai Ruubel
Ado Ränkel (Aado) Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1932 Peeter Kõpp Nikolai Masso,
August Steinberg
Elmar Gerberson Hans Nurk,
Johannes Sumberg
Martin Gross Richard Tomson (Toomre) Endel Neuman (Arnold Neuman, Neimann) Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Alfred Truu
Elmar Lossmann,
Johannes Hindrikson (Juhan Hindriko),
Nikolai Ruubel
Meinart Johannes (Mart Joasaare) Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1933 Peeter Kõpp August Steinberg,
Joosep Nõu
Elmar Gerberson Hans Nurk,
Artur Miljan
Martin Gross Richard Tomson (Toomre) Andres Jaanson Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Endel Neuman
Varlaam Umal,
Johannes Hindrikson (Juhan Hindriko),
Nikolai Ruubel
  Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger
1934 Peeter Kõpp August Steinberg,
Hans Nurk
Elmar Gerberson Laine Silbergleich (Silvere),
Jüri Hansen
Martin Gross Richard Tomson (Toomre) Andres Jaanson Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Evald Raudsepp
Varlaam Umal,
Johannes Hindrikson (Juhan Hindriko),
Nikolai Ruubel
  Hans Käsebier,,
Elmar Georg Roger,
Elmar Gerberson, (sekretär)
1935 Peeter Kõpp Evald Raudsepp,
Hans Nurk
Elmar Gerberson Artemi Vaher,
Endel Kalbus
Martin Gross Richard Tomson (Toomre) Jüri Hansen Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Andres Jaanson
Hugo Sutter,
Johannes Hindrikson (Juhan Hindriko),
Johannes Inselberg (Saaremäe)
  Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Laine Silvere
1936* Peeter Kõpp Hans Nurk,
Endel Kalbus
Elmar Gerberson Artemi Vaher,
Juhan (Jonathan) Kerdi
Martin Gross Richard Toomre (Tomson) Jaan Raud Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger
Hugo Sutter,
Johannes Hindrikson (Juhan Hindriko),
Johannes Saaremäe (Inselberg)
Andres Jaanson Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Laine Silvere-Pant,
Henn Sarv (26.03-07.05)
1937 Peeter Kõpp Leo Yllö,
Nikolai Silberman
Elmar Gerberson Juhan (Jonathan) Kerdi,
Jüri Siitam
Martin Gross Richard Toomre (Tomson) Olaf Aule Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Georg Roger,
Elmar Emil Lepik (Leppik)
Johannes Saaremäe (Inselberg),
Aleksander Tüür,
Hildur Kutti (Mõttus)
  Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Laine Silvere-Pant
1938 Peeter Kõpp Leo Yllö,
Nikolai Silberman
Juhan (Jonathan) Kerdi Eino Kuris,
Jüri Siitam
Martin Gross Hugo Sutter Olaf Aule Liis Käbin,
Leo Rinne,
Elmar Emil Lepik (Leppik),
Elmar Georg Roger
Hildur Kutti (Mõttus),
Johannes Saaremäe (Inselberg),
Aleksander Tüür
  Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Laine Silvere-Pant,
Henn Sarv
1939 Peeter Kõpp Leo Yllö Juhan (Jonathan) Kerdi Eino Kuris Martin Gross Hugo Sutter Olaf Aule Arnold Puns (Aarne Pung),
Leo Rinne,
Liis Käbin,
Elmar Georg Roger,
Elmar Emil Lepik (Leppik),
Endel Toiger,
Aino Kaldamäe (Kommer / Suits),
Peter Heinrich Rubel
Johannes Saaremäe (Inselberg),
Kaarel (Karl Leopold) Liivjõe (Karl Preimann),
Aleksander Kivilaan (Kustasson)
  Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Henn Sarv
1940 Peeter Kõpp Leo Yllö,
Juhan Haljasmaa (Grünfeldt)
Eino Kuris Aino Kaldamäe (Komme / Suits),
Harald Mandel
Martin Gross Olaf Aule Johannes Saaremäe (Inselberg) Leo Rinne,
Elmar Emil Lepik,
Peter Heinrich Rubel,
Hugo Sutter,
Endel Toiger
    Hans Käsebier,
Elmar Georg Roger,
Henn Sarv

* Oluliseks muudatuseks on veel see, et uue põhikirja järgi on juhatust stabiliseeritud seega, et edaspidi esimees, sekretär ja laekur valitakse 3 aastaks, teised juhatusliikmed 1 aastaks. (Agronoomia 1936:307) ,
** APSi esindajad Agronoomia toimetuses.,
*** 19. märtsil 1930. a APSi aastakoosolekul valiti Agronoomia toimetajateks August Keskküla ja Elmar Roger, kuid A. Keskküla nime Agronoomia toimetajate hulgast ei sel ega järgnevatel aastatel ei leia.


Johann Ainson (Arusalu)
Johann Ainson (Arusalu)

Ainson, Johann (1928. a-st Arusalu) (08. märts 1905 Linsi, Holstre vald, Viljandimaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931 lõpetamata).

Viljandi maakonnaagronoom. Emigreerus Saksamaale (1944) ja läks Inglismaale (1947).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.666.11.


Olaf Aule
Olaf Aule

Aule, Olaf (Olav) (22. november 1913 Tartu – 27. veebruar 1994 Bandhagen, Rootsi), piimandusteadlane. Õppinud Tartu Ülikoolis agronoomiat.

Õppis 1931–1938 Tartu Ülikoolis agronoomiat, 1936. tunnustati stud. agr. Olaf Aule töö teemal "Piimaveokannude mõju piima ja piimasaaduste kvaliteedile ning meil tarvitusel olevate piimaveokannude tüübid ja seisukord“ esimese auhinna vääriliseks. 1940. a kaitses mag. agr. töö teemal  "Piima säilitamistemperatuuri ja jahutamise kiiruse mõju piima bakterisisaldusele". Korporatsiooni Vironia vilistlane. 1937–1940 TÜ piimanduse instituudi assistent. Ema päritolule tuginedes lahkus perekond Aule 1941. aastal põgenikena Saksamaale, kuid saabus juba järgmisel aastal Eestisse tagasi. Kaks aastat hiljem olid nad sunnitud uuesti Saksamaale põgenema. 1947. aastal siirdus Olaf Aule Rootsi. 1947–1961 oli Stockholmi Piimakeskuse kesklabori meiereikatsete osakonna juhataja. 1961–1978 "Alfa Laval AB" katsemeierei juhataja Tumbas. Avaldanud töid piima ja piimasaaduste tehnoloogia ja bakterioloogia alalt. Rootsis osales ta Eesti Agronoomide Seltsis, Eesti Rahvusfondis ja Eesti Teaduslikus Seltsis. Aastail 1985–1993 Eesti Rahvusfondi juhatuse esimees.

T.: Uurimusi Tartu turu piima kvaliteedi üle 1938. a. talvel (1938); Ümberkorraldusi Rootsi piimanduses (1939, tõlge); Piima säilitamistemperatuuri ja jahutamise kiiruse mõju piima bakteritesisaldusele (1940); Piima jahutamine piimaveokannus (1940); Lipolysis and free fatty acids in milk : a short instruction for persons working with milking machines, milk coolers and farm tanks (1978).

B.: Vikipedia, Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Agronoomia, 1936–1940.


Linda Berg (Perg, Roots)
Linda Berg (Perg, Roots)

Berg, Linda (ka Perg, abiel 1933 Roots) (02. märts 1906 Laiuse vald, Tartumaa – xx. xx xxxx), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1932, lõpetas 1941).

...

T.:  "Erik" talu organiseerimise kava (1940 diplomitöö).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER.


Salme Rosalie Ein (Eslas)
Salme Rosalie Ein (Eslas)

Ein, Salme Rosalie (abiel Eslas) (03. november 1905 Vao vald, Virumaa – ??. mai 1975 Tartu), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1930, lõpetamata).

.

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Edasi, 08. mai 1975; RA EAA.2100.1.1500.9.


August Eslas
August Eslas

Eslas, August (02. jaanuar 1901 Raikküla, Rapla vald – 13. jaanuar 1985 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1927) ja meditsiini (1927).

Teedeministeeriumi Posti Peavalitsuse ametnik (1919–1920). Eesti Põllumeeste Keskseltsi ühistegevuse instruktor (1923–1924), Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse juhataja (1925–1929). Tallinna Eesti Majandusühisuse asjaajaja-direktor (a-st 1929). ASi "Eesti Fosforiit" nõukogu (a-st 1934), kaubandusliku keskühisuse "Estonia" juhatuse liige (a-st 36). Agronoomilise Ühingu esimees (1926–1930).

T.:  Liht ühekordse talu raamatupidamise juhatuskiri (1925); Maa kui rahwa noorusjõu allikas : kuidas hindawad suured rahwamajanduslikud õpetused põllumajanduse huwisid (1926); Maaviljusetulunduse teadusliku uurimistöö tarvidusest, ülesandeist, meetoditest ja korraldusest Eestis (1926);  Taluraamatupidamise õpetus. / I osa, Liht ühekordne raamatupidamine (1926); Talumajanduse tasuvus 1926/27 a. : (eelkokkuvõte) (1927).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.1840.7.


Elmar Gerberson (Järvesoo)
Elmar Gerberson (Järvesoo)

Gerberson (1936. a-st Järvesoo), Elmar (22. III 1909 Saarde – 7. XII 1994 Daytona Beach, Florida), dr. agr. (1939), prof (1966). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1930–1934). Viibis YMY Sampsa stipendiaadina Soomes (1934) ja Põllutööministeeriumi stipendiaadina Tšehhoslovakkias, Leedus, Lätis ja Saksamaal (1937–1938), Rootsis (1939).

Ajakirja “Agronoomia” toimetuse abijõud (1932) ja sekretär (1932–1935), Tartu Ülikooli Kultuurtehnika ja Geodeesia kabineti assistent (1934–1937), Põllumajandusliku Uurimise ja Katseasjanduse Komitee teadussekretär (1940–1941), ENSV Põllutöörahvakomissariaadi inspektor (1941).

1942–1944 Põllumajanduse Keskvalitsuse maaviljeluse valitsuse asejuhataja, ühtlasi Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna õppejõud (talutööde ratsionaliseerimine), ajalehe “Maa Sõna” toimetaja.

Järvesoo läks 1944 Saksamaale. Oli Balti Ülikooli (1945–1949) asutamise organiseerija, prorektor ja õppejõud. Siirdus 1949 USA-sse. Oli 1950–1977 Massachusettsi ülikooli (Amherstis) põllumajandusökonoomika õppejõud (1966–1977 prof). Paljude kodumaa ja välisriikide akadeemiliste organisatsioonide auliige.

T.: Voraussetzungen und Richtlinien zur Mechanisierung der Landwirtschaft in Estland (1939, dr-diss, Berliin); Põllumajanduse põhiküsimusi (1940, kaasautor); Kodumaal ja võõrsil (Kanada, 1965, koostaja ja autoreid); A Case Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR (Boulder, 1978, koos Tõnu Parminguga); Dotsent Jaan Mets (Toronto, 1988, koostaja ja autoreid); Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949 (Toronto, 1991, koostaja ja autoreid).

B.: Agronoomia, 1939, 10; Agraarteadus, 1999, 1; L. Koobas. Prof emer. dr. Elmar Järvesoo elu ja töö; RA EAA.1769.1.129.28. Toronto, 2001; EE 14, 2000.


Martin Gross (Mart Järvik)
Martin Gross (Mart Järvik)

Gross (1935. a-st Mart Järvik), Martin (17. X 1897 Käru v – 10. IX 1956 Malmö), piimandusteadlane, mag. agr. (1931), dots (1929), dr. agr. (1932), prof (1938). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1919–1924) ja lõpetas selle (1926).

Tartu Ülikooli Mullateaduse- ja Agrikultuurkeemia-kabineti ja samanimelise katsejaama assistent (1922–1926), teaduslik stipendiaat piimanduse alal kodumaal ning Soomes ja Saksamaal (1926–1929), piimanduse dotsent (1929–1938) ja professor (1938–1944), olles ühtlasi ülikooli piimanduse instituudi juhataja.

T.: Tähtsamad võid infitseerivad pärmi- ja pärmilähedaste pungseente allikad mõnes kodumaa piimatalitises (1931, mag-töö); Võis leiduvad pungseened ja nende mõju võisse Schleswig-Holsteini ja Eesti piimatalitiste võiuurimise andmeil (1932, dr-diss), Eesti lehmapiima koostis (1940).

B.: Agronoomia, 1932, 6; J. Lepajõe. Prof dr. agr. Mart Järvik – 100. Voldik, 1997; EE 14, 2000; RA EAA.2111.1.7554.1.


Andres Jaanson
Andres Jaanson

Jaanson, Andres (03. jaanuar 1904 Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 22. oktoober 1970), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1930 ja 1930–1931 lõpetamata) ja veterinaariat (1930–1931).

Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti noorem assistent (1928–1934), Tooma Soouurimis- ja Katseinstituudi assistent ja juhataja (1930 a-st).

T.: Sooniitude otstarbekohane väetus Eestis väetuskatsete alusel, 1929 II auhind; Tähelepanekuid 1. jalaväe rügemendi sookultuuri töödest 1. diviisi Kurtna laagris, 1933; Tähelepanekuid kultuursooniidu heinategemisel, 1939.

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1932, 1934; RA EAA.1769.1.115.2.


Aleksander Juhanson (Raidla)
Aleksander Juhanson (Raidla)

Juhanson, Aleksander (1935 a-st Raidla) (29. september 1904 Enge vald, Pärnumaa – 13. jaanuar 1964 Kärde, Jõgeva), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1930, cum laude) ja veterinaariat (1930–1931).

Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu rohumaade eriteadja (1928–1932); Keila põllutöökooli õpetaja (1928–1932);  Eesti Niidu ja Karjamaa Ühingu sekretär-eriteadja (1932–1936); Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu aasta-raamatu “Niit ja Karjamaa” toimetaja (1929–1936). Põllutöökoja põllumajandusnõunik (1936–1938).  Agronoomide Koja nõukogu ja juhatuse liige. Põllutööministeeriumi maatulundusnõunik (1938–1940).  ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi Põllunduse ja Mehhaniseerimise Valitsuse juhataja kohusetäitja (1940–1941). Eesti Põllutöö Direktooriumi (1941–1943) agronoom; Eesti Statistika Valitsuse (1941–1943), Eesti Põllumajanduse Keskvalitsuse (1943–1944) ja ENSV Riikliku Plaanikomitee (1944–1947) teenistuses. ENSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi vanemteadur ja ENSV Riikliku Plaanikomitee Loo abimajandi (Harjumaa) juhataja (1947–1950). Eesti Maaviljeluse Instituudi Tooma katsebaasi (ENSV TA Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudi Tooma katsemajand) teaduslik töötaja (1950–1964) ja juhataja (1956–1964) Jõgeva rajoonis Kärdes, juhatas samal ajal ka instituudi sookultuuri osakonda. Eesti NSV teenelise agronoom (1960).

T.:  Toompeedi talu organiseerimiskava (1930 diplomitöö); Põldtaimekasvatus : (õpiringi töökava 13 õhtuks) (1932); Rohumaade-kultuuri käsiraamat (1934); Karjamaade olukord Eesti NSV-s ja eelseisvaid ülesandeid nende parandamiseks (1948); Karjamaade olukord Eesti NSV-s ning eelseisvaid ülesandeid nende parandamiseks (1949);  Kultuurkarjamaade rajamise ja kasutamise kogemusi turvasmuldadel (1955); Kultuurkarjamaade rajamine ja kasutamine (1955); Kultuurkarjamaad turvamuldadel (1958); Soo-kultuurkarjamaad ja nende osa haljaskonveieris (1960); Kuivenduse intensiivsuse mõju kultuurkarjamaade saagikusele ja kestusele turvamuldadel (1960); Tooma katsebaasi piimakarja kujundamine (1966).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1937; Tuntud korbelaste elulood, 1975; Agraarteadus, 1994; RA EAA.1767.1.590.6.


Jaan Jürgenson (Ristoja)
Jaan Jürgenson (Ristoja)

Jürgenson, Jaan (1935 a-st Ristoja) (06. august 1891 Tipu talu, Rookse küla, Kurista vald, Tartumaa – 02. detsember 1973 Vihula kn, Rakvere), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931, lõpetas 1940).

Õpetaja ja maatulunduskonsulent. Jaoskonna-agronoom Tartumaal. Jäneda Põllunduskeskkooli õpetaja (1939).

T.: Männiksoo talu organiseerimise kava (1940, diplomitöö).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1940; RA EFA.133.A.87.22.


August Jürjer (Jaaniste)
August Jürjer (Jaaniste)

Jürjer, August (1928. a-st Jaaniste) (14. jaanuar 1903 Sinalepa vald Läänemaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1929 lõpetamata).

Õerumaa veeühingu juhatuse liige (1939). Emigreerus Saksamaale (1944) ja läks Inglismaale (1947).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Lääne Elu, 26 mai 1939.


Marie Kohlap
Marie Kohlap

Kohlap, Marie (28.09.1902 Tallinn – ?), õppis Tartu Ülikoolis vabakuulajana agronoomiat (1920) ja kaubandust (1922–1924).

Oskussõnade loomist peeti nii tähtsaks, et juba ühel esimesel APSi juhatuse koosolekul 7. oktoobril 1920 tehti kohuseks juhatuse liikmele Marie Kohlapile innustada vanema kursuse üliõpilasi, et need eestöömeeskonnas sooviksid töötada, kokku seada oskussõnade nimestikke. Ja juba juhatuse koosolekul 12. novembril kinnitati oskussõnade toimkond ja otsustati luba küsida selle esimene koosolek ära pidada 16. novembril 1920. Juhatuse liikmetele tehti kohuseks, et nood ärgitaksid mõtet korraldada referaate ja pidada kõnekoosolekuid, millest juhatusele teatataks, et oleks võimalik muretseda lubasid ja ruume (TÜR KHO F 56, s 4, l 1–2.).

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 2010; Akadeemiline Põllumajanduslik Selts : 1920-1930, 1930.


Peeter Kõpp
Peeter Kõpp

Kõpp, Peeter (3. IV 1888 Kärstna – 20. VIII 1960 Chicago), põllumajandusteadlane, dots (1919), dr. agr. (1926), prof (1924). Õppis Königsbergi ülikooli põllutööinstituudis (1912–1914), täiendas end Helsingi ülikooli juures (1920).

Õpetaja Viljandis (1908), Nuustakul (1909–1912), Eesti Aleksandri Kõo Põllutöökoolis (1914–1919), Tartu Ülikooli põllumajapidamise dotsent (1919–1924), agraarökonoomia professor (1924–1944), ühtlasi põllumajandusteaduskonna dekaan (1919–1920, 1925–1928, 1938–1939), prorektor (1942–1944), Maarjamõisa valitseja (1923–1940), Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi esimees (1921–1940).

T.: Der Einfluß der Preis-, Intensitäts- und Produktivitätsrelationsverschiebungen auf die Rentabilität der einzelnen landwirtschaftlichen Produkte mit besonderer Berücksichtigung der Kriegsverhältnisse (1926, dr-diss).

B.: Eesti aval tegelased, 1932, 132; Agronoomia, 1926, 6; 1938, 4; EE 14, 2000; APSi Toimetised 16, 2006; RA EAA.2111.1.8436.1.


Hans Käsebier (Ants Käspre)
Hans Käsebier (Ants Käspre)

Käspre, Ants (1936. a-ni Hans Käsebier) (26. IV 1896 Kaansoo – 21. veebruar 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, hukkus vangilaagris), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1935). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1919–1928).

Kogu ülikoolis õppimise ajal oli teenistuses, et saada ülalpidamist. Tartu Ülikooli Taimehaiguste Katsejaama abijõud, assistent ja juhataja abi (1922–1929), Kuusikul Riigi Põllutöökatsejaama juhataja ja juhataja abi (1929–1940), ühtlasi õpetaja Kuusiku Kontrollassistentide koolis (1929. a-st). “Põllumehe käsiraamatu” I, II, III osa toimetaja. Avaldanud rohkesti kirjutisi.

T.: Põldsinep ja selle tõrje, eriti otstarbekohase maaharimise abil (1935, mag-töö); Talviste laudatööde analüüs (1938); Maaharimine ja maaharimisriistad (1940, kaasautor).

B.: Eesti aval tegelased, 1932; Agronoomia, 1935, 8; Agraarteadus, 1996, 2; APSi Toimetised 16, 2003; RA EAA.2111.1.8460.1.


Abel Käbin
Abel Käbin

Käbin, Abel (20. jaanuar 1899 Kämmalkopli talu, Kohtla vald, Virumaa – 10. oktoober 1974 Dunville, Ontario), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1919–1936).

Eesti Põllumeeste Keskseltsi loomakasvatuse instruktor Tartus (1922–1924), Eesti Maakarja Kasvatuse Seltsi konsulent (al 1925), Harju maavalitsuse põllumajanduse inspektor (1927), Põllutöökoja põllumajanduse eriteadlane agraarpoliitika alal (1932), Põllutööministeeriumi maatulundusbüroo juhataja ja KonjunktuurInstituudi referent põllumajanduse alal (1934–1935), Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja ja abidirektor (1935), ühingu "Eesti Lihaeksport" juhatuse esimees (1937–1940; 1941–1944). Põllumeeste Keskpanga juhatuse liige (1937–1940) ja juhatuse esimees1942–1944. Ajakirja "Karjamajandus" toimetaja (1928–1931), ajakirja "Põllumajandus" toimetaja (1932–1940), ajakirja "Tõusev Maa" vastutav toimetaja (1933). 1944 emigreerus Saksamaale ja 1949 Kanadasse. Puuviljafarmi "Wilton Farm" juhataja Oakville'is, hiljem elas Dunnville'is.

T.: Karjatamise mõju heinamaa pääle (1922, auhinnatöö); Noorkarja kaswatamine (1926); Lüpsja käsiraamat (1930); R. Jakobson kui eesti põllumeeste juht (1933); Vaim ja muld : kimp rukkililli eesti talu kalmule (1975)

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1767.1.921.2.


Jakob Kükamees (Velitar)
Jakob Kükamees (Velitar)

Kükamees, Jakob (Velitar, Welitar 1923 a-st) (01. veebruar 1897 Aruküla – 30. detsember 1993 Fjälkinge, Rootsi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1932 ja 1935 lõp-ta).

Taluomanik Harjumaal. Eesti Seakasvatajate Seltsi sekretär-eriteadlane (1924 a-st). Tallinna Eesti Majandusühisuse (1932 a-st), OÜ "Estonia Eksporttapamajad" (1935–1937) juhatuse liige, ühingu "Eesti Lihaeksport" nõukogu liige. Emigreerus Rootsi (1944), töötas Kristianstadi läänis piimakarja kontrolli alal, seafarmi omanik.

T.:  Talu sealaudad (1925); Peekonsigade toitmine (1926); Peekonsigade kasvatamine (1927); Tasuvusest seakasvatuses (1927); Seakasvatuse õpetus (1929).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Eesti Seakasvatajate Selts 1923-1938, 1938 .


Richard Leben (Leetoja)
Richard Leben (Leetoja)

Leben, Richard (1935 a-st Leetoja) (17. august 1903 Lepiksaare küla, Avinurme vald, Tartumaa – 26. aprill 1982 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1932, lõpetas 1936).

Jaoskonnaagronoom Kloostris (1928–1930) ja Amblas (1931–1933). Põllutöökoja Järvamaa maatulunduskonsulent (1933–1938). Järva Maanoorte ühenduse esimees (1937), Järva Noorsoojuhtide Kooli asutaja (1937). Põllutöö Koja nõunik (1938–1940), Põllutöö Rahvakomissariaadi peaagronoom (1940 a-st), Põllutöödirektooriumi taimekasvatuseosakonna juhataja (1942 a-st), Põllutööministeerium (1948 a-ni). Agronoom ETKVL Neeme aiandis. Harju rajooni tootmisvalitsuses. Saku Näidissovhoosi ja Saue sovhoosi agronoom (1970 a-ni).

T.:  Ojamäe talu organiseerimise kava (1939  diplomitöö); Maaharimise ja väetuse tähtsus umbrohutõrjes : puhas põld - vägev vili! (1939); Kuidas lahendada tänavu karjasöötade küsimus (1940); Erakorraliste abinõudega erakorralise aasta vastu (1942); Maaviljeluse käsiraamat : [agronoomidele, kolhooside ja sovhooside töötajaile, talupidajaile ja põllumajanduslikele õppeasutistele] (1949) Köögivilja kasvatamine katmikalal (1961).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Waba Maa, nr. 244, 20 oktoober 1928; Järva Teataja, nr. 116, Järva Teataja, nr. 126, 27 oktoober 1937; 4 oktoober 1937; Agronoomia, 1937.


Elmar Emil Lepik (Leppik)
Elmar Emil Lepik (Leppik)

Lepik (1947. a-st Leppik), Elmar (3. XII 1898 Jõgeva – 4. II 1978 Beltsville, Marylandi osariik), botaanik, fütopatoloog, evolutsionist, mag. bot. (1926), dr. sc. nat. (1928), dots (1929), prof (1938). Õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja lõpetas selle mag. bot. astmega (1926), töötas Rockefeller Foundationi stipendiaadina Šveitsis (1926–1929).

Tartu Ülikooli taimekasvatuse (taimehaiguste) dotsent (1929–1938) ja professor (1938–1944) ning ühtlasi taimehaiguste kabineti ja Raadi fütopatoloogia katsejaama juhataja (1929–1944).

E. Leppik kutsuti 1935 Rahvaste Liidu juurde taimekaitseekspertide komiteesse, oli (1938–1939) Eesti esindaja Rooma Rahvusliku Põllumajanduse Instituudi juures.

Leppik emigreerus 1944 Saksamaale, kus töötas botaanika ja taimekaitse professorina Weihenstephani kõrgemas aianduskoolis ja Müncheni tehnikaülikoolis (1944–1946), 1946–1950 Müncheni tehnikaülikooli prof., 1946–1947 USA armee Freisingi põllumajanduse ja tehnikaülikoolis nõuandjana.

Siirdudes USA-sse oli Leppik 1950–1955 Lõuna-Dakotas Augustana ülikooli kolledži, 1955–1957 Minnesota ülikooli Hormeli instituudi ja 1957–1964 Iowa ülikooli professor, 1955–1957 Minnesota ülikooli Hormelli Inst-i teadur, ning a-st 1964 elu lõpuni Marylandis Beltsville'i Taimekasvatus Instituudi teadur. Ta valiti 1964 New Yorki TA akadeemikuks.

T.: Tartu ümbruskonna parasiitseened (1926, mag-töö); Untersuchungen über den Biochemismus der Kartoffelfäulen. Der Einfluß der Phytophtora – Fäule auf die chemische Zusammensetzung der Kartoffelknolle (1928, dr-diss, Zürich); Meie tähtsamad kartuli- haigused, nende tundmine ja tõrje (Tartu, 1933); Kodumaa kõrreliste ja liblikõieliste määraja õitega ja õiteta olekus (Tartu, 1935); Taimekaitsevahendid ja nende tarvitamine (Tartu, 1934, II tr 1936, III tr 1942, kaasautor K. Leius); Einige Fragmente aus der geschichtlichen Entwicklung der ostbaltischen Pilzflora. Annales Soc. nat. invest. Univ. Tartu (1941) 47; Typological classification of flowering plants. Taxon (1952); A new system for classification of flower types (1957); Гомологические и аналогические ряды в эволюций типов цветков. Генетика (1969) V, 5; List of publications 1923–1976. (Beltsville, 1976).

B.: K. Annuk. Professor dr. sc. nat. Elmar Leppik. Tartu, 1998; EE 14, 2000; RA EAA.1767.1.1026.2.


Liis Martinson (Käbin)
Liis Martinson (Käbin)

Martinson, Liis (Liisa, abiel Käbin 1928) (27. märts 1896 Solu talu, Puiatu, Väike-Kõpu vald, Viljandimaa – 14. juuli 1976 Hamilton, Kanada), õppis Tartu Ülikoolis ajaloo-keele teaduskonnas (1917–1918)  ja  agronoomiat (1920–1924).

Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse ametnik (1925–1927), ajakirja "Taluperenaine" toimetaja (1927–1940). Eesti Maanaiste Keskseltsi abiesinaine (1928) ja esinaine (1929–1940). Talupidaja Järvamaal (1940–1944). Emigreerus Saksamaale (1944), hiljem Kanadasse (1949), kus töötas aednikuna.

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1928, 1932; Stockholms-Tidningen Eestlastele, 27 märts 1956; RA EFA.5.0.27763.


Jaan Mets
Jaan Mets

Mets, Jaan (2. I 1891 Vana-Kariste – 18. IX 1969 Uppsala), põllumajandusteadlane, dots (1930). Õppis Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (1909–1910) ja Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonnas (1910–1915), mille lõpetas I järgu õpetatud agronoomina (1917). Täiendas end Taanis (1922) ja Berliinis (1926–1927).

Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi sekretär (1917–1919), ühtlasi ajakirja “Talu” toimetaja (1918–1919), Jõgeva Sordikasvanduse heintaimede osakonna juhataja (1920–1944), olles ühtlasi Tartu Ülikooli heinakasvatuse õppeülesande täitja (1927–1929) ja dotsent (1930–1944). Teadlasena teotsenud Eesti põllumajanduse arendamisel karjamajanduse suunas, rohumaakultuuri arendajana, agronoomilise oskuskeele kujundamisel ja eriti akadeemilise põllumajandusajakirja “Agronoomia” peatoimetajana kogu selle ilmumisaja kestel (1921–1940). Samuti oli ta ilmumist alustanud Põllumajandusliku entsüklopeedia (Eesti põllumehe teatmik) peatoimetaja (1938), ilmus A–Istuti, 576 veergu.

T.: Eesti põllumehe linakasvatus (1921); Lähemaid ülesandeid loomatoidu kasvatusel (1925); Linakasvatus Eestis (1925); Heintaimed (1928); Piimakarja toodangu ja söötmise arenemine Eestis (1932).

B.: EBL Tk 1940; Agronoomia, 1940, 12; E. Järvesoo. Dotsent Jaan Mets. Toronto, 1988; EE 14, 2000; EPM FP 386:48, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum.


Artur Miljan
Artur Miljan

Miljan, Artur (25. juuni 1909 Pilkuse vald, Tartumaa – 11. jaanuar 1992 Viljandi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1929–1935), agronoomiamagister (1941), agronoomiakandidaat (1945).

Jõgeva sordiaretusjaama assistent, osakonnajuhataja ja teadusdirektor (1934–1954). Viljandi sordiaretuspunkti vanemagronoom, hiljem juhataja (1955–1983).

T.:  Heinla Nr 4 ja 5 talundi organiseerimise kava (1934 diplomitöö); Vihmutamise mõju linale (1940 magistritöö); Nisusortide omadusi Eestis isiklikkude ja katseasutiste uurimisandmeil (1932); Põld., aed-, soo- või metsaumbrohtude kvalitatiivne ja kvantitatiivne kirjeldus mõnel vähemal maaalal (1933); Kiutaimede aretustöö suundjooni ja katsetööst Jõgeva Sordikasvanduses (1935); Lina Tsentraalkatsejaamaga Vilnos tutvumas ja üldiseid märkmeid Poola lina- ning kanepikasvatusest (1936); Lina külwise sortimise mõjust saagi suurusele : Jõgeva Sordikaswanduse 1934-1936. a. katseandmeil (1937); Linasortide võrdluskatse aruanne Jõgeva Sordikasvanduses 1929-1936. a. (1937); "Eliit" - Jõgewa Sordikaswanduse kiulinasort (1939); Lina külviviiside võrdluskatsed Jõgeva Sordikasvanduses : 1935. - 1939. a (1940); Vihmutamise mõjust linale Jõgeva Sordikasvanduse põldkatseis 1936. ja 1937. a. (1940); Väetamisaegade mõjust kiulina saagile ja selle väärtusele Jõgeva Sordikasvanduses 1935-1940 (1946); Kanepikasvatus (1947); Külvisügavuste mõjust kiulina saagile ja selle väärtusele Jõgeva Sordikasvanduses 1935.-1940. a (1947); Õlitaimede kasvatamine : sinep, magun, raps (1947).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; Agronoomis 1933, 1935, 1937; RA EAA.1767.1.1187.1.


August Miljan
August Miljan

Miljan, August (8. IX 1889 Pilkuse – 25. VIII 1973 Tartu), põllumajandusteadlane, pedagoog, mag. agr. (1926), dr. agr. (1932). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas  (1919–1926; vabakuulajana 1919–1921). TÜ stipendiaat rohumaaviljeluse alal Šveitsis (1926–1933), hiljem Austrias, Itaalias, Rootsis ja Soomes.

Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna taimekasvatuse kabineti assistent (1922–1929) ja ühtlasi TÜ Taimebioloogia-katsejaama (Raadil) van-assist (1926–1929). Tallinna Bioloogia Katsejaama assistent (1925–1929). Jäneda Põllunduskeskkooli juhataja ja taimekasvatuse õpetaja (1929–1941), Tooma Põllutöö- ja Maaparandus- kooli õpetaja (1941–1944), Tooma Soouurimise ja Katseinstituudi direktor (1943–1944), TRÜ taimekasvatuskateedri juhataja-professor (1944–1945), TRÜ botaanikaaia agronoom ja teadur (1957–1967).

Rahvuskogu I koja (1937) ja Riigivolikogu liige (1938–1940).

T.: Lutsern ja selle kasvatamine Eestis (1926, mag-töö); Mugultaimede ja juurvilja kasvatus (1928); Vegetationsuntersuchungen der Naturwiesen und Seen im otepääschen Moränengebiete (1932, dr-diss); Luhaniidud (1938); Kultuurrohumaad (1934, kaasautor J. Tohver).

B.: Agronoomia, 1939, 9; Põllumajanduse Akadeemia, 1982, 27; Agraarteadus, 1990, 1; Agraarteadus, 2014, 2; RA EAA.1767.1.1188.1.


Reinhold Miller
Reinhold Miller

Miller, Reinhold (? – ?), õppis Tartu Ülikoolis vabakuulajana agronoomiat (1920).

...

T.:  .

B.: Agraarteadus, 2010; Akadeemiline Põllumajanduslik Selts : 1920-1930, 1930.


August Muuga
August Muuga

Muuga, August (27. VIII 1902 Rasina v – 7. XI 1992 Tartu) loomakasvatusteadlane, mag. agr. (1932), põllumaj-tead knd (1946), dots (1945), prof (1940; 1962), ENSV teeneline teadlane (1965). Lõpetanud Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna dipl agr (1928, cum laude).

Tartu Ülikooli loomakasv kabineti assistent (1926–1929), Vahi põllumajanduskoolide loomakasvatuse õpetaja (1930–1931), Põllutööministeeriumi loomakasvatusnõunik (1931– 1940), Tartu Ülikooli Loomakasvatuse-katsejaama ja Loomakasvatuse Instituudi juhataja (1940–1944), TRÜ loomakasvatuse (1944–1947) ning veise- ja hobusekasvatuse kateedri juhataja (1947–1951), EPA põllumajandusloomade söötmise kateedri juhataja (1951–1976) ja sama kateedri prof (1962–1976). Kohakaasluse alusel ELVI söötmise ja söödatootmise sekt juhataja (1947–1952). Toimetas 1941 ajakirja “Nõukogude Agronoomia”. Uurinud põllumajandusloomade söötmist, pidamist ja aretust.

T.: Piimatõugu suguvasika söötmise alused uuemate uurimuste põhjal (1932, mag-diss); Eesti NSV söötade keemiline koostis ja toiteväärtus (1954, 1957, 1966 – kordustrükid, kaasautor); Üldine söötmisõpetus I (1963); Üldine söötmisõpetus II (1965); Veiste söötmine (1978, kaasautor), Loomakasvatuse areng Eestis (1992).

B.: ENE 5, 1973; EE 6; Sotsialistlik Põllumajandus, 1962, 18; EPA teaduslike tööde kogumik, 1972; A. Muuga trükis ilmunud tööd, Trt, 1972; EPA õppe-teadusliku koosseisu biobibliogr teatmeteos, 1981; Agronoomia, 1932.


Aksel Mälson (Mägiste)
Aksel Mälson (Mägiste)

Mälson, Aksel (1922 a-st Mägiste) (19. detsember 1901 Kustase talu, Kassema küla, Kudina vald, Tartumaa – 21. märts 1950 Montreal), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1919–1926, lõpetas 1938).

TÜ loomakasvatuse kabineti assistent (1924–1926) , Eesti Punasekarja Kasvatajate Seltsi teaduslik sekretär (1926 a-st), hiljem ühtlasi Põllutöökoja veisekasvatuse eriteadlane. Emigreerus Saksamaale (1944), Perdoeli DP-laagri Eesti põllumajanduskooli juhataja (1946 a-st). Hiljem läks Rootsi, töötades veisekasvatuse seltsides. Lahkus Kanadasse (1949).

Eesti Agronoomide Seltsi Saksamaal, Briti Tsooni Eesti Agronoomide Koondise ja sama tsooni Eesti Põllumeeste Koondise kaasasutaja ja juhatuse liige.  

T.:  Angelni tõugu kari Eestis (1922, auh-t); Eesti Anglerite Kasvatajate Seltsi tegevusest (1924); Eesti angeli tõug (1924); Veiste aretus : tegelik aretus. Riiklik ja seltskondlik karjaaretustöö edustamine (1934); Das Estnische Rotvieh, dessen Zucht und gegenwärtige Lage (1937); Ropka aianduse krunt nr. 3 organiseerimise kava (1938, dipl-t), Uurimusi tõupullide pärilikkusest (1939).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word, 08.04.1950; RA EAA.1767.1.1231.2.


Rudolf Ferdinand Noor
Rudolf Ferdinand Noor

Noor, Rudolf Ferdinand (7. oktoober 1890 Lehtse vald, Järvamaa – 13. juuli 1986 ???), õppis Tartu Ülikoolis loodusteadust (1932, vabakuulaja) ja  agronoomiat (1925–1929 lõpetamata).

Agronoomilise nõuande ümberkorraldamise büroo (Talumajandusnõuande-Büroo) agronoom Järvamaal (1928–1932), Petseri põllutöökooli juhataja (1932–1940), Jäneda Põllumajandustehnikumi taimekasvatuse, selektsiooni ja keemia õpetaja (1941–1955).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1928, 1932; RA ERA.957.16.2a.


Joosep Nõu
Joosep Nõu

Nõu, Joosep (24. VII 1906 Muhu-Suurvald – 13. IV 1999 Uppsala), agraarökonoomika- teadlane, mag. agr. (1934), lic agr (1954, Uppsala põllumajandusülikool), dr. agr. (1967, Uppsala põllumajandusülikool). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonnas (1926–1931).

Tartu Ülikooli maaparanduse ja geodeesia-kabineti assistent (1930–1931), Vahi põllutöö- ja aiandus-mesinduskoolis (1932–1933) ja Kuremaa Kontrollassistentide koolis (1933–1937) õpetaja, Polli Põllutöökooli juhataja (1937–1938), Haridusministeeriumi põllutöökoolide kutsekoolide peainspektor (1938–1940), Haridusdirektooriumi põllumajandusliku kutsehariduse ja katseasjanduse osakonna juhataja (1941–1944), Uppsala põllumajandusülikooli  arhiiviassistent (1944–1949), assistent (1949–1961), uurimisasstent (1961–1967), dotsent (1967–1973).

T.: Talundite suuruse mõju tasuvusse Eestis võrdlevalt Taani, Rootsi ja Soome tasuvuse andmetega (1934, mag-töö); Põllumajanduslike kutsekoolide tüübid ja neis ettevalmistatud kutselised tööjõud 1918–1939 (1939); Studies in the Development of Agricultural Economies in Europe (1967, dr-diss).

B.: Agronoomia, 1934, 7; Agronoomide Koja Aastaraamat I, 1937; Agraarteadus, 1999, 2; EE 14, 2000, Agronoomia, 1934.


Johannes Pullerits
Johannes Pullerits

Pullerits, Johannes (29. september 1904 Kookla talu, Sürgavere vald, Viljandimaa – 14. märts 1999 Augusta, Georgia), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931 cum laude).

Ajutine abijõud Tartu Ülikooli ehitusõpetuse kabinetis (1926–1927). Põllutööministeeriumi kodumaine stipendium piimanduse alal spetsialiseerumiseks (1927), põllutöömininsteeriumi stipendiaat Readingi ülikoolis Inglismaal (1929–1930). Meier Viru-Jakobi ühispiimatalituses (1928). Talumajanduse Nõuandebüroo Viljandi- ja Pärnumaa piimandusnõuandja (1929). Põllutööministeeriumi piimasaaduste väljaveo kontrolljaama kontrolör (1932–1940), turukorraldusvalitsuse ametnik (1940–1943), töötas Õisu Piimandusinstituudis (1944). Emigreerus Saksamaale (1944) ja hiljem USAsse (1944). Laborant ja farmide inspektor Forsgate Farmsi/NJ piimatööstuses (1953–1970).

T.: Kookla talu looduslisi ja majanduslisi tingimusi, seniaegse kasutamise ülevaade ja organiseerimise kavand (1931 diplomitöö); Mõisate juustukodadest võiekspordini ja piimasaaduste väljaveo kontrollist (1994).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1994, 4; RA EAA.1767.1.1485.3.


Aleksander Ratt
Aleksander Ratt

Ratt, Aleksander (23. august 1902 Ranna vald, Tartumaa – 5. september 1998 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1930), mag agr (1931), ümber atesteeritud põllumajanduskandidaadiks (1946).

Tartu Ülikooli taimebioloogia katsejaama abijõud (1926–1928). Põllutööministeeriumi seemnekontrolljaama kontrolör (1927–1931), abijuh, hiljem juh (1931 a-st), ka Põllutööministeeriumi taimekasvatuse nõunik (1934 a-st). Põllumajandusministeeriumi ametnik (1948 a-ni), töötas aianduse alal ja maaparanduse projekteerimisel Tallinnas (1948–1955). Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi põllumajandusökonoomika sektori vanemteadur (1956–1983).

T.: Katsed kõvade ristiku seemnetega (1931, magistritöö); Kas on kodumaa punase ristiku seemne külviväärtus halb? (1931); Kuuse- ja männiseemnete külvikõlvulisusest (1932); Eesõigus kodumaalise arendusega külviseemnele (1933); Alle hartschaligen Rotkleesamen sind nicht gleichwertig (1934); Linavõrm, tema bioloogia ja võitlusabinõud (1935); Maaviljakuse tõstmise ajadusi Eestis (1938); Linakülvise puhtimiskatsed korraldatud Taimeksitse ja Seemnekontrolli Ameti poolt 1934–38 (1939); Linakülvise puhtimise mõjust ja vajadusest (1939); Linavõrmi bioloogia ja esinemine Eestis (1940); Poolitatud teravilja ja lina seemnete külvikõlbulikkus (1940); Linale tuleb anda vääriline koht vabariigi põllumajanduses (1959); Linatootmise majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s (1959); Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned (1969); Maaparanduse majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s (1974); Maailma rahvastik, tema toidus praegu ja edaspidi : mis on inimkonna toidulaual aastal 2000? (1976); Mõnda maaviljeluse arengust Eestis läbi aegade (1985).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1938–1940; Agraarteadus, 1998, 4; ESTER; RA EAA.1767.1.1547.1.


Leo Rinne (Alfred-Leopold)
Leo Rinne (Alfred-Leopold)

Rinne, Leo (1936. a-ni Alfred-Leopold, kuid kasutas juba varem nime Leo) (19. XII 1892 Pärnu – 22. I 1976 Carmel, California), põllumajandusteadlane, dots (1924), dr. agr. (1927), prof (1929). Õppis Riia Polütehnikumi põllumajanduse osakonnas (1911–1915), mille lõpetas õpetatud agronoomina.

Riia Polütehnikumi Petermuiza (Peterhof) katsejaama assistent (1915). Eesti Sooparanduse Seltsi Tooma Sookatsejaama (1938. a-st Tooma Soouurimis- ja Katseinstituudi) juhataja (1921–1941), Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna maaparanduse ja geodeesia dotsent (1924–1929) ja professor (1929–1944). Juhatanud maaparandus- ja sookultuurialast nõuande- tööd, millest avaldanud arvukalt kirjutisi. Toimetas aastaraamatut “Sookultuur” (1923–1940) ja korraldas Tooma Sookatsejaamas sooharijate päevi (1927. a-st).

T.: Eesti madalsoode kõlblikkusest põllumajanduslikuks taimekasvatuseks (1927, dr-diss), Maaparanduse alused (1931); Andmeid heinaseemnesegude valikust kultuurniitude sisse- seadmiseks (1934); Lühike sookultuuri õpetus algajale sooharijale (1935); Sooparandusest Eesti taludes (1937).

B.: EBL Tk. 1940; A. Juske. Leo Rinne personaalnimestik. Tln, 1991; E. Järvesoo. Professor Leo Rinne sajandaks sünniaastapäevaks. “Agraarteadus”, 1992, 2; RA EAA.2111.1.10815.2.


Elmar Georg Roger
Elmar Georg Roger

Roger, Elmar Georg (30. oktoober 1899 Pärnumaa – 13. jaanuar 1953), õppis Tartu Ülikoolis keemiat (1920–1922) ja agronoomiat (1922–1939).

Tartu Ülikooli geodeesia ja kultuurtehnika ning põllumajanduslike masinate ja riistade kabineti assistent (1924–1928 ja 1931–1939). Ajakirja "Agronoomia" tegevtoimetaja (1926–1932). Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudi ajutine abijõud (1939). Põllutöökoja konsulent Tartus (1940). Abja kodumajanduskooli ja keskkooli õpetaja (1942–1944). Rakvere Kergetööstuse Tehnikumi ja Rakvere 1. keskkooli õpetaja ja õppealajuhataja (1945–1953)

T.: Maaparandus Eestis iseseisvuse ajal (1939); 

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1769.1.387.8.


Nikolai Roosa (Enn Terasmäe)
Nikolai Roosa (Enn Terasmäe)

Roosa, Nikolai (1936. a-st Terasmäe, Enn) (20. XII 1899 Kabala – 17. VIII 1990 Frankfort, Ontario), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1929), dr. agr. (1934). Lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna (1927) agronoomina.

Tartu Ülikooli taimekasvatuse kabineti assistent (1920–1922), taimebioloogia katsejaama assistent (1921–1923), Tooma Sookatsejaama assistent (1924–1928) ja juhataja abi (1928–1932), olles ühtlasi Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskooli juhataja (1928–1936), Haridusministeeriumi peanõunik põllumajanduskoolide alal (1936–1938), põllutööministri abi, asetäitja (1938–1940). Aastatel 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektooriumi asedirektor, Põllumajanduse Keskvalitsuse Maaviljeluse Valitsuse juhataja. Põgenes 1944 Rootsi, siirdus sealt 1952 Kanadasse, uuris Guelphi põllumajandusülikoolis taimede mikroelementide tarvet ja nende toimet taimekasvule, oli 1960–1965 ühtlasi samas taimekasvatuse professor.

T.: Esimese vilja tasuvus madalsool (1929, mag-töö); Külviaja mõjust lõikustoodangule madalsool (1934, dr-diss); Põllumajandusliku kutsehariduse korraldamisest Eestis (1937).

B.: Agronoomia, 1934, 6; Agraarteadus, 2001,1; EE 14, 2000.


Nikolai Friedrich Rootsi
Nikolai Friedrich Rootsi

Rootsi, Nikolai Friedrich (16. IV 1888 Tartu – 4. XII 1974 Lund, Rootsi), põllumajandusteadlane, cand. agr. (1914), dots (1923), dr. agr. (1927), prof (1927). Õppis Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (1907–1914).

Tartu Ülikooli Maarjamõisa juhataja abi (1912–1918), olles ühtlasi TÜ ökonoomika- (põllumajanduse) kabineti assistent (1914–1918), Voroneži ülikooli agronoomiakabineti v-assistent (1918–1920), Vahi Põllu- ja aiatöökooli õpetaja (1920–1923), Tartu Ülikooli taimekasvatuse dots (1923–1927) ja prof (1927–1944), olles ühtlasi TÜ Taimekasvatuse (Taimebioloogia) Katsejaama juhataja Raadil (1923–1944). Riikliku Põllumajandusliku Katseasjanduse Nõukogu esimees (1927–1929). Oli TÜ põllumajandusteaduskonna dekaan (1939–1944). Evakueerus Saksamaale (1944), kus töötas Weihenstephani aianduse uurimis- instituudis teadurina (1944–1952), siirdus siit Rootsi Alnarpi aiandusinstituudi puuviljanduse labori abijõuks (1952–1956).

T.: Kõrreviljakasvatus I (1926, koos K. Liideman-Liidakuga); II (1926); Untersuchungen über die Beziechungen einiger Wachstumsbedingungen zu den Gewichtsmengen der Wurzelrückstände und Schwankungen derselben in oberer Bodenschicht bei den wichtigsten landwirtschaftlichen Kulturpflanzen in Estland (1927, dr-diss); Põllumehe käsiraamat I ja II (1926, 1928, kaasautor); Umbrohud ja umbrohutõrje (1940).

B.: EBL Tk 1940; Agronoomia, 1938, 5; K. Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi toimetised, 8, Trt, 1998; RA EAA.1858.1.88.287.


Peter Rubel
Peter Rubel

Rubel, Peter (ka Peter Heinrich Rubel, Peeter Heinrich Rubel, Peeter Ruubel, 1. VIII 1905 Suure-Kõpu v – 20. VII 1941 Tartu), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1928), prof (1939). Lõpetas Tartu Ülikooli agronoomiaosakonna (1927). Teaduslik stipendiaat TÜ agraarpoliitika ja ühiskonnategevuse õppetooli juures (1928–1931) ja Berliinis (1929–1930).

Tartu maavalitsuse ja Asunike Liidu nõuandja väikemajapidamiste alal (1926–1927), Asunike Liidu töötaja, ajakirja Uus Talu toimetaja (1927–1928), Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna majandusnõuandja (1931–1932), Kuusiku r-mõisa valitseja (1933–1934), Põllutööministeeriumi maatulunduse nõunik (1934–1938), TÜ agronoomia osakonna agraarpoliitika ja ühistegevuse prof (1938–1941), agraarökonoomika ja poliitika kateedri prof ja juhataja (1941).

T.: Põllutööliste palgaolud Eestis (1928, mag-töö); Andmeid põllumajanduse kollektiviseerimisest ja mehhaniseerimisest NSVL-s ja järeldusi neist meie oludes (1940); Kolhoosi kord Nõukogude Liidu põllumajanduses (1941).

B.: Agronoomia, 1938, 3, 232; Põllumajanduse Akadeemia, 1982, 24; RA EAA.1769.1.397.2.


Henn Sarv
Henn Sarv

Sarv, Henn (17. XI 1911 Tartu – 23. IX 1985 Tallinn), põllumajandusajakirjanik ja kirjastustöötaja. Lõpetas 1946 agronoomina Tartu Riikliku Ülikooli. Oli aastast 1936 tegev „Põllumajandusliku entsüklopeedia” loomisel (toimetuse sekretär), hiljem ajakirja Agronoomia väljaandmisel. Punaarmeesse mobiliseerituna sai Velikije Luki all haavata. Töötas aastani 1964 ajakirja Eesti Põllumajandus (aastast 1949 Sotsialistlik Põllumajandus) toimetuses peatoimetaja asetäitjana ja 1964–84 kirjastuses Valgus vanemteadustoimetajana, osales „Eesti nõukogude entsüklopeedia” jmt teatmeteose koostamises. Oli Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori asutajaid ja juhatuse liige. Kuulus Eesti Ajakirjanike Liitu. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1978).

T.: Andmeid ja nimestikke Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna agronoomia osakonnast 1919.–1939. a lõpuni (Agronoomia; 1940, 20(2):124–134)

B.: Sarv, Henn (1911–1985). – Sirp ja Vasar, 27. september 1985; Eesti Entsüklopeedia.


Linda Soosaar (Ränkel)
Linda Soosaar (Ränkel)

Soosaar, Linda (abiel 1932 Ränkel) (31. august 1904 Laius-Tähkvere, Tartumaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1931, lõpetas 1935 cum laude) ja filosofiat (1934).

Tartu Ülikooli Zootehnika Katsejaama assistent (1931–1934), Raadi mõisavalitseja abikaasa (1935 a-st), talupidaja (1937), Kodumajanduskoja esindaja (1940); Põllutöödirektooriumi esindaja Kuremaa vallas (1942).

T.:  Tiigi talu organiseerimise kava, diplomitöö, 1929.

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1932, 1937; Postimees, 12 veebruar 1942.


Aleksander Soovik
Aleksander Soovik

Soovik, Aleksander (24. mai 1904 Tammiste vald, Pärnumaa – xx. juuni 1973 Pärnumaa), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1929, lõpetas 1936) ja metsandust (1929–1930).

Virumaa maakonna agronoom (1929–1931). Järvamaa (1932–1933) ja Harjumaa maatulunduskonsulent (1933–1937). Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna koolide põllumajapidamiste inspektor (1937. a-st). Haridusministeeriumi esindaja Pürksi Rootsi põllutöökooli nõukogus (1940. a-st). Põllutöö Rahvakomissariaadi agronoom (1940).

T.:  Kuuda talu organiseerimise kava (1930 diplomitöö).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1940.


Arnold Steinberg (Kivimäe)
Arnold Steinberg (Kivimäe)

Steinberg (1935. a-st Kivimäe, ka Stember), Arnold (19. XII 1908 Anna v – 28. VIII 1988 Uppsala), loomakasvatusteadlane, mag. agr. (1933), dr (1959), prof (1959). Õppis Tartu Ülikooli põllu- majandusteaduskonnas (1926–1931).

Tartu Ülikooli Loomakasvatuskabineti assistent (1929–1934), Vahi põllutöökooli õpetaja (1931–1932), Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi "Põllumehe Käsiraamatu" toimetaja (1932–1935). Kuusiku kontrollassist kooli õpetaja (1934–1935), Põllutöökoja loomakasvatusnõunik (1935–1940), Loomakasvatuse Valitsuse juhataja (1940–1944).Lahkus Eestist (1944) Rootsi. Uppsala Koduloomade Söötmise ja Hoolde Instituudi assistent (1944–1955), riigiagronoom ja Uppsala põllumajandusülikooli linnukasvatuse osakonna juhataja (1956–1974). Omandas Uppsala ülikoolis rohusöötasid käsitleva uurimisega doktorikraadi (1959).

T.: Tegurid, mis peale söötmise mõjutavad veise piimatoodangut (1933, mag.-töö); Chemical composition and digestibility of some grassland crops with particular reference to changes caused by growth, season and diurnal variation (1959, dr-diss); 50 aastat tööd loomakasvatuse alal (Uppsala, 1983). Trükis avaldanud ligemale 450 tööd.

B.: Agronoomide koja aastaraamat I, 1937; Põllumajanduse Akadeemia, 1983, 1; Agraarteadus, 1998, 4; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; EPiM FK 3649:1, Eesti Piimandusmuuseum SA.


Karl Zolk (Kaarel Leius)
Karl Zolk (Kaarel Leius)

Zolk (1938. a-st Leius), Kaarel (Karl Johannes) (20. VIII 1891 Pangodi – 14. II 1969 Ontario “Jõekääru”), taimekaitseteadlane. Õppinud Tartu Ülikoolis põllumajandust ja zooloogiat ning iseõppimise teel taimekaitset.

Tartu Ülikooli praktilise zooloogia kabineti assistent (1921–1930) ja samas eriainete õpetaja rakenduszooloogia (entomoloogia) alal (1930–1944), olles ühtlasi TÜ Rakenduszooloogia (entomoloogia) Katsejaama juhataja Raadil (1921–1944). Ta oli esimene taimekaitse eriteadlane Eestis, kelle sulest ilmus palju sellealaseid kirjutisi. Töötas välja tõhusa karusmarja-jahukaste tõrjevahendi “Kasoraan” (1930). Tegutses aktiivselt ka aianduse (kiviktaimla) alal. K. Leius põgenes 1944. a Saksamaale. Osales Balti Ülikooli (1945–1949) asutamisel, oli Bonni ülikoolis külalisprofessor. Siirdus 1948. a Inglismaale ja sealt Kanadasse, kus töötas eriteadlasena Bellesville'i taimekaitse uurimiskeskuses kuni 1956.

T.: Kodumaa kahjulikumad putukad (1923); Karusmarja jahukaste ja selle tõrje (1930); Kodumaa ürasklased (1932); Taimekaitsevahendid ja nende tarvitamine (1934, II tr 1936, III tr 1942, kaasautor).

B.: EBL Tk 1940; Põllumajanduse Akadeemia, 1983, 1; EE 14, 2000; RA EAA.1858.1.88.343; APSi Toimetised 16.


Ernits (Enno) Tael
Ernits (Enno) Tael

Tael, Ernits (Ernst, 1935 a-st Enno) (08. veebruar 1904 Alliku vald, Järvamaa – 04. märts 1946 Nahhodka vangilaager, Primorje krai), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1933, lõpetas 1936).

Asunikkude, riigrentnike ja talupidajate põllumajanduse liidu nõuandja Järvamaal (1927 a-st). Jaoskonna agronoom (1928–1929). Ambla gümnaasiumi õpetaja (1929–1930). Kadrina Maatulundusnõukogu juhatuse liige (1932). Põllutöökoja maatulunduskonsulent Kadrinas (1932) ja Väike-Maarjas (1933–1936). ETK abisekretär (1936 a-st), hiljem ETK transpordi-osakonna ja õliladude juhataja.

T.:  "Vainola" talu organiseerimise kava (1935, diplomitöö); Väike-Maarja Tarvitajateühisus 1910-1935 (1935).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Päewaleht, 14. oktoober 1927; Ühistegelised Uudised, 16. juuli 1932; Postimees, 14. september 1935; Agronoomia, 1933, 1937; Tartumaa Teataja, 2. august 1940.


Rudolf Tamm
Rudolf Tamm

Tamm, Rudolf (27. jaanuar 1898 Adila, Harjumaa – 21. jaanuar 1987 Jõgeva), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1928), cand agr (1953).

Vahi 2-aastane alam-põllutöö- ja aiatöökool (1920 a-st), Eesti Sordiparanduse Seltsi Jõgeva sordiaretusjaama instruktor, asjaajaja ja teaduslik sekretär (1924 a-st). Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aianduse osakonna juhataja (1939–1965), EPmÜ entomoloogia ja aianduse kateedri assistent (1957–1958), dotsent (1959–1961). Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige (1976).

T.:  Tähtsamad terawilja sordid (1925); Kõrsheina seemnekasvatuse areng ja praegune seisukord Eestis (1931); Aruheinaseemne kasvatamisest (1932); Aasnurmik ja punane aruhein - tähtsamaid karjamaa ja püsiniidu heinu (1933); Aasnurmiku, võsundilise punase aruheina, hilisnurmiku, keraheina ja teiste kõrsheinte seemnekasvatusest (1933); Karjamaadest ja karjatamisest ning nende mõjust karja toodangule (1933); Agrotehnilisi juhendeid tähtsamate köögiviljade ja söödajuurviljade seemne kasvatamiseks kolhoosides (1950); Kaheaastaste köögiviljade seemikute toitepindade mõju seemnesaagisse (1953 cand agr).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1998, 1; ERM Fk2959_73_1.


Erika Topman (Miljan)
Erika Topman (Miljan)

Topman, Erika (Topmann, abiel 1923 Miljan) (22. detsember 1898 Tallinn – ??. ??? 1985 ???), õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat (1917–1918) ja agronoomiat (1919–1924).

Taimekasvatuse (taimebioloogia) katsejaama assistent.

T.:  .

B.: Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat V, 2016; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Akadeemiline Põllumajanduslim Selts 1920–1930, 1930.


Artur Trubok (Tarmet)
Artur Trubok (Tarmet)

Trubok, Artur (1935 a-st Tarmet) (26. september 1898 Liiguste, Aaspere vald – 15. mai 1998 Stockholm), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1935).

Rakvere 2. algkooli õpetaja (1919–1920). ARTP põllumajanduskonsulent Virumaal (1924–1928), Põllutööministeeriumi kartuli väljaveo kontrolör (1928–1940). Põllumajanduse Keskvalitsuse taimekaitse- ja seemnekontrolliosak vaneminspektor (1941–1943), abijuhataja (1943–1944). Saksamaale 1944, Rootsi 1945. Rootsi Punase Karja Tõuseltsi ja Rootsi Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna ametnik. 

T.:  Pajuvälja talu organiseerimiskava (1935, dipl-t); Esimene lehemädanikukindel kartulisort (1936); Tutvumine kartulikaubanduse korraldusega Poolas ja Ungaris (1938); Kartulikasvatus I (1939, toim).

B.: Agronoomia, 1935–1938; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, RA EAA.1767.1.1897.6.


Artur Vask
Artur Vask

Vask, Artur (19. mai 1903 Alliku, Järvamaa – 23. jaanuar 1977 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1928), metsandust (1928–1929, lõpetamata) ja lõpetas agronoomina (1931 cum laude), cand agr (1949).

Eesti Karjakontrollühingute Liidu sekretär (1928–1932). Kuremaa karjakontrollassistentide kooli juhataja (1933–1944). Põllumajanduse Rahvakomissariaadi peazootehnik (1944–1946). ELVI teadur, sektorijuhataja ning asedirektor (1947–1967).

T.: Andmeid meie piimakarja tasuvusest (1930); Ostutalundi Pae N 16 korrastamise kava (1931 diplomitöö); Meie piimakarja rahalisest söödatasuvusest ja söötmisest kõrgete, keskmiste ning madalate toodangutega karjades (1931); Kuremaa karjakontrollassistentide kool (1935); Lüpsikarja söötmine ja piima tootmine rohke põhi- ja vähese jõusöödaga (1948 väitekiri); Haljaskonveier (1957); Kohalikul söödabaasil põhinev piimakarja söötmine (1955); Piimakarja ratsionaalne söötmine söötmisklasside alusel (1963); Vasikate kasvatamine lahjendatud segapiimaga (1963).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EFA.250.0.49715.


Johannes Velbaum
Johannes Velbaum

Velbaum, Johannes (Juhan (1936 a-st) Vellemets (1937 a-st), ka Wellbaum, 30. november 1899 Peterburi kubermang – ???), õppis Tartu Ülikoolis metsandust (1924–1937 lõpetamata).

.

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.17962 .


Jaan Viilip
Jaan Viilip

Viilip, Jaan (20.10.1896 Viljandi – ?), õppis Tartu Ülikoolis loodusteadust (1917), keemiat (1918) ja agronoomiat (1920–1925, lõp-ta).

Põllumajandusinstruktor (1924–1925), talupidaja Viljandi vallas (1939). 

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.402.1.4531.15.


Heinrich Västrik
Heinrich Västrik

Västrik, Heinrich Aleksander (ka Hendrik, 23. oktoober 1896 Tallinn – 23. november 1957 Krasnojarsk), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1926).

Uugivälja talupidaja Purilas.

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1767.1.2159.3.