Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Head seltsiliikmed!

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi visioonikonverents „Säilitades vana loome uut“ on järelvaadatav

Konverents toimus laupäeval 4. detsembril veebi vahendusel Zoomis.

Konverentsi kõnejuht – Andre Veskioja, Eesti Taimekasvatuse Instituut

11:00-11:10 Avasõnad – Marko Kass, Akadeemiline Põllumajanduse Selts

11:10-11:40 Linnaaiandus – Mattias Lepp, Click & Grow

11:40-12:10 Biomajanduse visioon – Argo Peepson, Maaeluministeerium, teadus- ja arendusosakond

12:10-12:40 Uued kultuurid? Unustatud vana – Lea Narits, Eesti Taimekasvatuse Instituut, teadur

12:40-13:10 Toorme väärindamise probleemid kalatööstuse näitel – Toomas Kevvai, Eesti Kalatootjate Keskühistu tegevjuht

Virgutuspaus 30 minutit

13:40-14:00 Teraviljade väärindamine – Laura Valli, Washington State University, doktorant

14:00-14:30 Toidu tuleviku trendid USA-s – Mariliis Holm, Sustainable Food Ventures, partner

14:30-15:30 Paneeldiskussioon – Andre Veskioja, Anu Hellenurme, Toomas Kevvai, diskussiooni juhivad Marko Kass ja Evelin Loit, EMÜ

25. mail paigaldati Tähtveres Metsamaja esindusalale õunapuude sildid. Nimesildi sai teiste hulgas ka seltsi õunapuu, sort "Lembitu", mille aretajateks on Aleksander Siimon ja Kalju Kask.

Sel aastal võttis koolinoortele suunatud C. R. Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha“ žürii tööst osa seltsi president. Tegu oli järjekorras 13. kõnevõistlusega, mis esmakordselt toimus virtuaalselt. Jakobsoni kõnevõistlusele on omane isamaalisus ja kõnepidamisoskuse arendamine. Kõnevõistlusel osalemisega tunnetab noor end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimlike väärtuste põhimõtteid ning arendab esinemis- ja väljendusoskust.

C. R. Jakobsoni kõnevõistluse võitjaks valiti Peipsi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Valerija Svätskaja, kelle juhendajaks oli Natalja Rakša-Kruus.

Žürii esimees Riina Kull ütles võitjat välja kuulutades, et tänavuse C.R. Jakobsoni kõnevõistluse parimat iseloomustab kõneleja asjalikkus, selgus, väidete põhjendatus, suhtumine kuulajasse kui võrdsesse, sõbralikkus, enesevalitsemine, usk oma kõnesse.

Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu «Kolm isamaa kõnet» täisnahkne köide.

Žürii koosseisus olid haridustegelane Riina Kull (esimees), kultuuritegelane ja Kuremaa Loss SA esindaja Tiina Tegelmann, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president Marko Kass, C. R. Jakobsoni Talumuuseumi muuseumipedagoog Ingrid Viire, kohalik ettevõtja Ahto Vili, Jõgeva vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootöönõunik Eva-Kristi Hein ning eelmise kõnevõistluse võitja Anette Välb.

Ühtlasi kuulutas seltsi president välja Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi eriauhinna, mille pälvis 2021. aastal C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 9. klassi õpilane Kaisa Neimann, kelle juhendaja oli õpetaja Tiina Raudsepp. Õnnitlused!

Seltsi president ütles võistluse tulemusi kommenteerides, et selts tunnustab kõiki noori kõnepidajad, te olete suurepärased. „Kadestame noorte julgust rääkida keerulistel teemadel nagu meie keel, tulevik ja eestlus. Noorte kõned olid ladusad, selged ning hea teksti valdamisega. Soovime tublidele kõnemeistritele edu ja kordaminekuid õpingutes! Kaisa kõne oli kõige jakobsonilikum, sealt leidis viiteid eestlase olemusele, seostele kodumaa ja enese harimisega. Tema esitlus oli loomulik ja liigse paatoseta ning haaras kuulaja endasse“. Eriauhinda välja kuulutades ütles seltsi president, et eestseisuse otsus oli ühehäälne. 

APSi eriauhinna „Osav sõnaseadja“ laureaat sai AHHAA teaduskeskuse perepääsme koos vaimu virgutava kodumaise magusavalikuga. Tema juhendajale kingitakse seltsi presidendi pühendusega teosed, mis käsitlevad Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi ajalugu ja põllumajandusteadusi.

Kõnesid on võimalik järelkuulata: https://tormajakobsonijutud.blogspot.com/

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi poolt väljaantav eestikeelne eelretsenseeritav põllumajanduslik teadusajakiri, mis ilmub kaks korda aastas, ootab aktiivset kaastööd. 

Agraarteadus aktsepteerib teadustöid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kõigis põllumajandusteaduse valdkondades (sealhulgas metsandus, taimeteadus, looduskaitse, keskkonnateadus, loomakasvatus veterinaarmeditsiin, inseneriteadused). Lisaks teadusartiklitele avaldab Agraarteadus ülevaateartikleid, lühiartikleid, metaanalüüse, raamatute arvustusi jne. Eesti teadlastelt ootame emakeelseid artikleid, et säilitada ja kaasajastada eestikeelset põllumajandusteaduse terminoloogiat. Kõik ajakirjas avaldatud teadusartiklid on eelretsenseeritud.

Ajakiri hindab kõrgelt multidistsiplinaarseid uurimusi. Ajakirjale pakuvad erilist huvi teemad, mille uurimine on suunatud jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks ning teadustööd, mille tulemused aitavad maaelu juhtida tasakaalukalt ja targalt. Oodatud on kaastööd, mis aitavad mõista biotehniliste süsteemide mitmekesisuse probleeme.

Ajakirja indekseeritakse andmebaasides: AGRIS, AGRICOLA, CABI, EBSCO, SCOPUS jt

Alates 2018. a kuulub ajakiri ETISe klassifikatsiooni järgi kategooriasse "1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)".

Agraarteaduse väljaandmist toetab Eesti Maaülikool. Ühtlasi on võimalik ajakirja tellida paberkandjal. Rohkem infot: http://agrt.emu.ee/