TEATED

Agraarteaduse toimetusel on hea meel teatada, et ajakiri on lülitatud nüüdsest ka Poola teaduse ja kõrghariduse ministeeriumi (MSHE) teadusajakirjade nimekirja, mis soovitab teadlastele, kus oma artikleid avaldada.

Nendes ajakirjades artikleid avaldanud Poola teadlastele omistatakse 20 punkti artikli kohta, mida kasutatakse Poola teadlaste ja ülikoolide hindamisel. Iga teadlane peaks 4-aastase hindamisperioodi jooksul esitama vähemalt neli artiklit, mis avaldatakse MSHE-indekseeritud teadusajakirjades.

Agraarteaduse info on nähtav ICI World of Journals lehel. ICI World of Journal veebisaiti külastab igas kuus 70 000 kasutajat 180 riigist.

Alo Tänavots
Peatoimetaja
Agraarteadus

19. maist on Viljandi Muuseumis avatud näitus „100 aastat aiandust Pollis“, mis kajastab Polli aianduse ajalugu 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

Polli Aiandusuuringute Keskusele on kogunenud saja aasta jagu teadmisi, oskusi ja kogemusi aianduse valdkonnas. Aiandusteadmiste ja oskuste edasiandmise alguseks Pollis võib lugeda Polli Põllutöökooli rajamist Polli mõisasse 1920. aastal. 1945. aastal loodi Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituut ning hakati tegelema aiandusteadusega. 1995. aastal sai riiklikust instituudist Eesti Maaülikooli allüksus.

Polli Aiandusuuringute Keskus kutsub näituse vahendusel osa saama oma argipäevast. Plakatitel on kajastatud keskuse tegemisi teemavaldkondade kaupa nii sõnas kui pildis. Videopildi vahendusel saavad selgeks sordiaretuse protsessid ning tuttavaks aretajad, kelle loodud sordid meie koduaeda rikastavad. Õieilu pakuvad ruumis õitsvad puud ja ka fotod. Lisaks saab tutvuda Eestis vähelevinud puuvilja- ja marjakultuuridega, saab teada miks on vaja teha biokeemilisi analüüse ja palju muud.

Polli aianduse ajaloosse ning aiandusuuringute keskuse teadlaste tegemistesse saab näituse vahendusel süüvida 27. juunini. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Lisateave: Kristine Volens, tel 5191 5950, kristine.volens@emu.ee

Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa ja Eesti teadlaste ühistööna sai valmis veebirakendus, mis annab ülevaatliku pildi kliimamuutustest Euroopas ning suudab järgnevaid arenguid ka ette ennustada.

Kliimamuutused on üks peamisi väljakutseid, millega seisab silmitsi kogu maailm ja eriti põllumajandussektor, tõdes maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Ragnar Leming. Ta lisas, et kui üksikud Euroopa põllumajanduspiirkonnad võivad muutuvaist tingimustest ka kasu lõigata, siis valdav osa tootjatest hindab muutusi negatiivseks. Soovimatuid arenguid nähakse rohkem just neis paigus, mis juba varem kannatasid keskkonnaseisundi halva olukorra pärast.

Veebirakenduse eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas on kliima muutunud möödunud 30 aasta jooksul ja mida näitavad projektsioonid tulevaks 30 aastaks Euroopa erinevates põllumajanduspiirkondades. Selleks loodi kaart, millele on koondatud ligikaudu 300 tootmispiirkonna andmed, selgitas Leming.

Head seltsiliikmed!

Loodetavasti olete terved ja positiivsed, tundes rõõmu päikeselisest kevadest!

Seltsi eestseisus arutas tekkinud olukorra valguses edasist tegevuskava, jõudes ühiselt otsusele, et enne järgmist õppeaastat seltsi üritusi ei toimu.

Kui olukord muutnud märkimisväärselt paremaks tuleb kõne alla suvelõpu väljasõit.

Samas oli eestseisus positiivselt meelestatud juubeli aastaga seotud ürituste korraldusliku poole osas. Seltsi juurde loodud ajalookomisjon, eesotsas eestseisuse liikme Jaan Kuhtiga, sai ülesandeks aidata eestseisusel koostada seltsi juubeliraamat. Ühtlasi on kõigil seltsi liikmetel võimalus anda oma panus selle õnnestumiseks.

Ootame seltsi liikmete kirjatöid ja mälestusi seltsi tegevuste, ürituste või lihtsalt meenutusi möödunud aegadest. Maksimaalne pikkus teksti kohta on kaks A4 lehekülge. Ühelt autorilt ootame kuni 2 kirjatööd. Soovi korral võib oma kirjutist rikastada fotomaterjaliga.

Raamatu juhtmõtteks on sada aastat – sada lugu.

Teie kaastöid ootame hiljemalt 30. juuliks aadressile jas@emu.ee.

Raamatut esitletakse seltsi juubelikonverentsil, mis leiab aset TÜ raamatukogu konverentsikeskuses laupäeval 5. detsembril 2020.

Aitäh teile ette ja olge terved!

Marko Kass

Head seltsiliikmed!

Seltsi eestseisus ootab teie ettepanekuid seoses juubeliaasta üritustega. Ideed ja mõtted on lahkesti palutud! Kui teil on ettepanekuid, siis palun edastage need seltsi sekretärile tel: 731 3454 või e-post: heli.kiiman@emu.ee.

Juubelikonverents koos näitusega toimub käesoleva aasta detsembris.

Seltsi president andis Aasta Tegija 2019 aunimetuse koos Presidendi Rändkarikaga Sirje TAMMele. 

Õnnitlused ja jõudu tulevikuks!

Lugupeetavad APSi liikmed!

Aasta 2019 oli väga viljakas kuna regulaarselt ilmuvate väljaannete kõrval ilmus kaks erinumbrit. Esimene erinumber oli pühendatud emakeelse kõrgema põllumajandusliku hariduse 100-le aastapäevale ja teine erinumber pealkirjaga "Põllundustehnika 100" tähistas 100 aasta möödumist põllumajandustehnika õpetamisest Eestis.

Teise regulaarse numbri teadusartiklites käsitletakse taimekasvatuse ja sotsiaal-majanduslikke teemasid. Ühes artiklis selgitatakse ratastraktorite haardeomaduste suurendamise teoreetilist tausta. Teise erinumbri artiklites antakse ülevaade EMÜ tehnikainstituudis ja koostöös väliskolleegidega tehtud teadusuuringutest. Kokku sisaldavad need kaks väljaannet 13 teadusartiklit.

Agraarteaduses avaldatud teadusartiklid indekseeritakse FAO AGRIS, DOAJ, EBSCO, SCOPUS jt andmebaasides. Kõik Agraarteaduse teadusartiklid varustatakse digitaalse objekti identifikaatoriga (DOI).

Ajakirja lõpus on ka tavapärane kroonikaosa. Toimetus ootab seltsiliikmete aktiivset kaasalöömist uue numbri valmimisel.

Ladusat sulejooksu 
Alo Tänavots
peatoimetaja

Agraarteaduse esimene erinumber "100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" visioonikonverentsil Tarkus toidab. Fotod: Andres Lumi

CMSimple plugin: Gallery Collection Image Album
© simpleSolutions

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi poolt väljaantav eestikeelne eelretsenseeritav põllumajanduslik teadusajakiri, mis ilmub kaks korda aastas, ootab aktiivset kaastööd. 

Agraarteadus aktsepteerib teadustöid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kõigis põllumajandusteaduse valdkondades (sealhulgas metsandus, taimeteadus, looduskaitse, keskkonnateadus, loomakasvatus veterinaarmeditsiin, inseneriteadused). Lisaks teadusartiklitele avaldab Agraarteadus ülevaateartikleid, lühiartikleid, metaanalüüse, raamatute arvustusi jne. Eesti teadlastelt ootame emakeelseid artikleid, et säilitada ja kaasajastada eestikeelset põllumajandusteaduse terminoloogiat. Kõik ajakirjas avaldatud teadusartiklid on eelretsenseeritud.

Ajakiri hindab kõrgelt multidistsiplinaarseid uurimusi. Ajakirjale pakuvad erilist huvi teemad, mille uurimine on suunatud jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks ning teadustööd, mille tulemused aitavad maaelu juhtida tasakaalukalt ja targalt. Oodatud on kaastööd, mis aitavad mõista biotehniliste süsteemide mitmekesisuse probleeme.

Ajakirja indekseeritakse andmebaasides: AGRIS, AGRICOLA, CABI, EBSCO, SCOPUS jt

Alates 2018. a kuulub ajakiri ETISe klassifikatsiooni järgi kategooriasse "1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)".

Agraarteaduse väljaandmist toetab Eesti Maaülikool. Ühtlasi on võimalik ajakirja tellida paberkandjal. Rohkem infot: http://agrt.emu.ee/