TEATED

Head seltsiliikmed!

 
Seltsi üldkoosolek koos konverentsiga toimus 18. juunil veebi vahendusel.

Konverentsi teema oli „Kliima, süsinikuringe ja põllumajandus“, kus sõna said nii ministeeriumi esindajad, teadlased kui ka praktikud.

Ajakava
11:00-11:05 – Avasõnad
11:05-11:30 – Süsinikuvaru muutused Eesti põllumuldades – Karin Kauer, Maaülikooli põllumajandus ja keskkonna instituut
11:30-12:00 – Suund süsinikuneutraalsele toidule – Priit Dreimann, HKScan Estonia
12:00-12:30 – Põllumajandustootjate kogemus rohestamise tavade rakendamisel – Merje Põlma, Maaülikooli põllumajandus ja keskkonnainstituut; Maaeluministeerium
12:30-13:00 – Mida tähendab kliimaneutraalsus põllumajandusele? – Martti Mandel, Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo
13:00-13:30 – Arendusnõunikud erialaliitudes – Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
13:30-14:00 – Ülevaate Eesti metsasüsiniku uuringutest – Jürgen Aosaar, Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut

Sirutamine

Seltsi aruandekoosolek

Vaadake täisekraanil.

25. mail paigaldati Tähtveres Metsamaja esindusalale õunapuude sildid. Nimesildi sai teiste hulgas ka seltsi õunapuu, sort "Lembitu", mille aretajateks on Aleksander Siimon ja Kalju Kask.

Sel aastal võttis koolinoortele suunatud C. R. Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha“ žürii tööst osa seltsi president. Tegu oli järjekorras 13. kõnevõistlusega, mis esmakordselt toimus virtuaalselt. Jakobsoni kõnevõistlusele on omane isamaalisus ja kõnepidamisoskuse arendamine. Kõnevõistlusel osalemisega tunnetab noor end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimlike väärtuste põhimõtteid ning arendab esinemis- ja väljendusoskust.

C. R. Jakobsoni kõnevõistluse võitjaks valiti Peipsi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Valerija Svätskaja, kelle juhendajaks oli Natalja Rakša-Kruus.

Žürii esimees Riina Kull ütles võitjat välja kuulutades, et tänavuse C.R. Jakobsoni kõnevõistluse parimat iseloomustab kõneleja asjalikkus, selgus, väidete põhjendatus, suhtumine kuulajasse kui võrdsesse, sõbralikkus, enesevalitsemine, usk oma kõnesse.

Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu «Kolm isamaa kõnet» täisnahkne köide.

Žürii koosseisus olid haridustegelane Riina Kull (esimees), kultuuritegelane ja Kuremaa Loss SA esindaja Tiina Tegelmann, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president Marko Kass, C. R. Jakobsoni Talumuuseumi muuseumipedagoog Ingrid Viire, kohalik ettevõtja Ahto Vili, Jõgeva vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootöönõunik Eva-Kristi Hein ning eelmise kõnevõistluse võitja Anette Välb.

Ühtlasi kuulutas seltsi president välja Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi eriauhinna, mille pälvis 2021. aastal C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 9. klassi õpilane Kaisa Neimann, kelle juhendaja oli õpetaja Tiina Raudsepp. Õnnitlused!

Seltsi president ütles võistluse tulemusi kommenteerides, et selts tunnustab kõiki noori kõnepidajad, te olete suurepärased. „Kadestame noorte julgust rääkida keerulistel teemadel nagu meie keel, tulevik ja eestlus. Noorte kõned olid ladusad, selged ning hea teksti valdamisega. Soovime tublidele kõnemeistritele edu ja kordaminekuid õpingutes! Kaisa kõne oli kõige jakobsonilikum, sealt leidis viiteid eestlase olemusele, seostele kodumaa ja enese harimisega. Tema esitlus oli loomulik ja liigse paatoseta ning haaras kuulaja endasse“. Eriauhinda välja kuulutades ütles seltsi president, et eestseisuse otsus oli ühehäälne. 

APSi eriauhinna „Osav sõnaseadja“ laureaat sai AHHAA teaduskeskuse perepääsme koos vaimu virgutava kodumaise magusavalikuga. Tema juhendajale kingitakse seltsi presidendi pühendusega teosed, mis käsitlevad Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi ajalugu ja põllumajandusteadusi.

Kõnesid on võimalik järelkuulata: https://tormajakobsonijutud.blogspot.com/

Agraarteaduse rahvusvahelistamise ning juubelikonverentsi eduka korraldamise eest pälvis Aasta Tegija 2020 tiitli ja presidendi rändkarika seltsiliige Alo Tänavots. Kingituseks mõnusalt soe lambanahk. 

Õnnitlused ja jõudu tulevikuks!

Head seltsiliikmed!

Seltsi 100. juubelile pühendatud konverents toimus 5. detsembril. Teiste seas said sõna teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Helsingi Ülikooli dotsent Priit Tammeorg, keskkonna asjatundjaid MSc Sirli Pehme ja PhD Liisa Parts Suurbritanniast.

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi 100. juubelile pühendatud konverents
Laupäev 5.12.2020
Konverentsi saab järele vaadata veebi vahendusel 

0:00:00 avamine, kõnejuht Evelin Loit, PhD
0:00:45 Marko Kass, PhD, APS-i president / Visioon põllumajandusteadustele
0:29:00 Tarmo Soomere, akadeemik, Teaduste Akadeemia president / Kombates ümmarguse planeedi piire
1:04:00 Ülle Jaakma, professor, EMÜ teadusprorektor / Ringmajandus ja keskkond
1:34:00 Priit Tammeorg, agroökoloogia dotsent, Helsingi Ülikool / Kestlikuma põllumajanduse suunas
2:15:00 Sirli Pehme, MSc, Sustinere OÜ / Põllumajandussektori kliimamõju
2:47:00 Liisa Parts, PhD, Oxfordi Ülikool / Toidujulgeolek resistentsuse küüsis: vaade tuleviku strateegiatele pestitsiidiresistentsuse vältimiseks
3:16:00 Muusikaga astub üles TÜ professor David Beecher viiulil.
3:27:00 Kokkuvõte

Vaadake täisekraanil.

Youtube video on ilma slaidideta.

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi poolt väljaantav eestikeelne eelretsenseeritav põllumajanduslik teadusajakiri, mis ilmub kaks korda aastas, ootab aktiivset kaastööd. 

Agraarteadus aktsepteerib teadustöid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kõigis põllumajandusteaduse valdkondades (sealhulgas metsandus, taimeteadus, looduskaitse, keskkonnateadus, loomakasvatus veterinaarmeditsiin, inseneriteadused). Lisaks teadusartiklitele avaldab Agraarteadus ülevaateartikleid, lühiartikleid, metaanalüüse, raamatute arvustusi jne. Eesti teadlastelt ootame emakeelseid artikleid, et säilitada ja kaasajastada eestikeelset põllumajandusteaduse terminoloogiat. Kõik ajakirjas avaldatud teadusartiklid on eelretsenseeritud.

Ajakiri hindab kõrgelt multidistsiplinaarseid uurimusi. Ajakirjale pakuvad erilist huvi teemad, mille uurimine on suunatud jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks ning teadustööd, mille tulemused aitavad maaelu juhtida tasakaalukalt ja targalt. Oodatud on kaastööd, mis aitavad mõista biotehniliste süsteemide mitmekesisuse probleeme.

Ajakirja indekseeritakse andmebaasides: AGRIS, AGRICOLA, CABI, EBSCO, SCOPUS jt

Alates 2018. a kuulub ajakiri ETISe klassifikatsiooni järgi kategooriasse "1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)".

Agraarteaduse väljaandmist toetab Eesti Maaülikool. Ühtlasi on võimalik ajakirja tellida paberkandjal. Rohkem infot: http://agrt.emu.ee/