Villkarva värvus

...võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutusotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud Lisainfovillakul
lamba terviklik, villkate, mis saadakse peale lamba pügamist. Villaku massi all mõistetakse ka lamba villatoodangut. Villak koosneb Lisainfosäukudest
peen-ja poolpeenvillalammaste villaku koostisosa. Villa säuk võib olla ühtlik või ebaühtlik. Ühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ühtlase diameetri ja pikkusega. Ebaühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ebaühtlase diameetri ja pikkusega ning villasäugus on erinevaid villakarva liike (alusvillkarvad-, üleminekuvillkarvad, pealisvillkarvad). Ühtliku säuguga lammaste vill on kvaliteetsem, sest see on paremini kedratav ja tooted kõrgema kvaliteediga (Jaama, 1946).

Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)
Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)

, mis on omavahel side-villkarvadega seotud. Jämevillalammastel ja pooljämevillalammastel nimetatakse säukusid salkudeks, sest villasalgud on omavahel vähem seotud ja villak laguneb kergemini osadeks. Villa säugud (salgud) koosnevad üksikutest villkarvadest.
olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng.
Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub Lisainforasuhigi
nahas asetsevate rasu-ja higinäärmete sekreet, mis koosneb kahest erinevate omadustega fraktsioonist-rasust ja higist (Piirsalu, 1991) Rasu (lanoliin) on rasuhigi kasulik komponent, mis kaitseb villa mitmesuguste kahjulike keskkonnamõjude eest (niiskus, päike jt. ) Higi tekib lammaste higistamisel ja sellel on aluseline reaktsioon (pH 7-10). Poolpeenvillalammastel on pestud villas soovitav rasu hulk 8-12%, higi sisaldus varieerub 7-23%-ni. Soovitav rasuhigi vahekord on peenvillalammaste villas 0,4:1- 1:1. Mida vähem sisaldab rasuhigi higi seda paremate villa kaitsvate omadustega on rasuhigi. Higi sisaldab peale vee, mineraalainete, orgaaniliste ainete (kusihape, lenduvad rasvhapped, valgud) ja soolade ka kollaseid pigmente. Lammaste rohkel higistamisel väheneb rasuhigis higi osakaal ja rasuhigi kaitsevõime väheneb ning higis olevad kollased pigmendid tungivad villakarva struktuuri ja villa omandab kollaka tooni ehk Lisainfovill kolletub
e villa kollaseks muutumine (canary colouration) on villa kollaseks muutumine teatud keskkonnatingimuste toimel (kõrge temperatuur, niisked ruumid jt), kusjuures kollane toon säilib ka pärast villa mitmekordset pesemist (Canary Coloration…, 1980). Kolletunud villa rasuhigi pH on kõrgem (pH 8,5-10) kui valge villa rasuhigil (pH 7,0-8,5), sest higistamisega kaasneb aluselise reaktsiooni tõus. Seetõttu on kolletunud vill tundlik pesemisvahendite suhtes ning see võib vähendada kolletunud villa tugevust. Samuti on teada, et kolletunud villas on bakterite hulk suurem ja nende pikemajalise mõju tagajärjel on kolletunud vill halvemini töödeldav, väiksema tugevusega ning sellisest villast valmistatud riideesemete kasutusiga on lühem. Villa kolletumist mõjutavad ka geneetilised tegurid (päritavuskoefitsent ~0,25) ja villa kolletumist saab vähendada suguloomade valikuga (Piirsalu, 1991). Tihedama, lühema ja kinnise villasäuguga lammastel kolletub vill rohkem, sest vihmavesi tungib neil vähemal määral villakusse ja vihmavesi neutraliseerib vähem higi aluselist reaktsiooni. Villa kolletumist aitab vähendada lammaste pügamine vahetult enne kuuperioodi algust, sest lühike vill ei takista higi aurustumist. Lambad peaksid saama karjamaadel varjuda kuuma päikese eest. Karja täienduseks tuleks valida valge rasuhigiga lambaid ja villa tuleks hoida pärast pügamist õhku läbilaskvates kottides, mis hoiab ära villa kolletumist soodustava kondenseeruva vee tekkimise (Canary Coloration…, 1980).
. Higi hulga suurenemine rasuhigis mõjutab ka rasuhigi värvust.
Rasuhigi värvus sõltub rasuhigi koostisest ja higi osakaalust rasuhigis. Kvaliteetsel rasuhigil on valge või helekollane värvus (kasutusel ka helekreemi värvusena) ja see on pesemislahustes kergesti lahustuv. Higistamine toob kaasa villa rasuhigi värvuse muutuse muutes selle kollaseks või tumekollaseks ning selline rasuhigi on pesemislahustes halvasti lahustuv (Canary Coloration…, 1980).
värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab Lisainfovilla kolletumist
e villa kollaseks muutumine (canary colouration) on villa kollaseks muutumine teatud keskkonnatingimuste toimel (kõrge temperatuur, niisked ruumid jt), kusjuures kollane toon säilib ka pärast villa mitmekordset pesemist (Canary Coloration…, 1980). Kolletunud villa rasuhigi pH on kõrgem (pH 8,5-10) kui valge villa rasuhigil (pH 7,0-8,5), sest higistamisega kaasneb aluselise reaktsiooni tõus. Seetõttu on kolletunud vill tundlik pesemisvahendite suhtes ning see võib vähendada kolletunud villa tugevust. Samuti on teada, et kolletunud villas on bakterite hulk suurem ja nende pikemajalise mõju tagajärjel on kolletunud vill halvemini töödeldav, väiksema tugevusega ning sellisest villast valmistatud riideesemete kasutusiga on lühem. Villa kolletumist mõjutavad ka geneetilised tegurid (päritavuskoefitsent ~0,25) ja villa kolletumist saab vähendada suguloomade valikuga (Piirsalu, 1991). Tihedama, lühema ja kinnise villasäuguga lammastel kolletub vill rohkem, sest vihmavesi tungib neil vähemal määral villakusse ja vihmavesi neutraliseerib vähem higi aluselist reaktsiooni. Villa kolletumist aitab vähendada lammaste pügamine vahetult enne kuuperioodi algust, sest lühike vill ei takista higi aurustumist. Lambad peaksid saama karjamaadel varjuda kuuma päikese eest. Karja täienduseks tuleks valida valge rasuhigiga lambaid ja villa tuleks hoida pärast pügamist õhku läbilaskvates kottides, mis hoiab ära villa kolletumist soodustava kondenseeruva vee tekkimise (Canary Coloration…, 1980).
. Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate tehnoloogiliste omadustega, sest ta on väikese tugevusega, värvub halvasti, teda ei saa värvida pastelsetesse toonidesse ning on väiksema värvikindlusega. Austraalia ja Uus-Meremaa on ühed vähestest riikidest maailmas, kus toimub villa kvaliteedi osas ka täna-päeval väga põhjalik teaduslik uurimistöö ning seal on peetakse villa kolletumise astet villa peenuse, pikkuse variatsiooni, säsikihti omavate villkarvade osakaalu, taimsete lisandite hulga, villa läike ja villa mahu kõrval üheks näitajaks, millest oleneb kõige rohkem lõpptoote kvaliteet (Burling-Claridge, 1995; Carnaby, 1995).