Kvaliteet kehaosadel

Villaku

lamba terviklik, villkate, mis saadakse peale lamba pügamist. Villaku massi all mõistetakse ka lamba villatoodangut. Villak koosneb säukudest

peen-ja poolpeenvillalammaste villaku koostisosa. Villa säuk võib olla ühtlik või ebaühtlik. Ühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ühtlase diameetri ja pikkusega. Ebaühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ebaühtlase diameetri ja pikkusega ning villasäugus on erinevaid villakarva liike (alusvillkarvad-, üleminekuvillkarvad, pealisvillkarvad). Ühtliku säuguga lammaste vill on kvaliteetsem, sest see on paremini kedratav ja tooted kõrgema kvaliteediga (Jaama, 1946).

Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)

, mis on omavahel side-villkarvadega seotud. Jämevillalammastel ja pooljämevillalammastel nimetatakse säukusid salkudeks, sest villasalgud on omavahel vähem seotud ja villak laguneb kergemini osadeks. Villa säugud (salgud) koosnevad üksikutest villkarvadest.

kvaliteet on määratud eelkõige villakut moodustavate üksikute villkarvade omadustest. On ju teada, et lambavill ei ole nende omaduste poolest ühtlik kogu villaku ulatuses vaid villa sort ja ka kvaliteet varieerub isegi ühe villaku piires, sest erinevatelt kehaosadelt saadakse erineva kvaliteediga villa (joonis). Koosneb ju villak erinevatest villasäukudest. Villasäuk omakorda koosneb üksikutest vill-karvadest, mis võivad kuuluda erineva kuju ja tehniliste omadustega villkarva liikidessse (kas alus-, ülemineku-, pealis-, ohe- või surnud villkarvad).

 
Joonis. Villa kvaliteet lamba erinevatel kehaosadel. Villa kvaliteet väheneb arvude suurenedes (Liik, 1935).

Nii saadakse peenemat, parema kvaliteediga villa lamba aba- ja küljepiirkonnast ning halvimat saba ümbrusest, esi- ja tagajalgadelt. Näiteks Briti Villa Turustamise Organisatsioon (British Wool Marketing Board), mis talunikelt villa kokku ostab eristab üle 300 villa sorti ca 40 erinevalt tõult (William-Davies, 1981). Näitena olgu toodud kerri hill’i (Kerry Hill) lambatõu villaku jagunemine erinevatesse sortidesse ning nende erinev kasutamine:

1. Aba ja külje vill: kõige peenem vill, mida kasutatakse villase riide- tviidi valmistamiseks.
2. Selja alaosa vill: hea kvaliteediga vill, kuid jämedam kui abal ja õlgadel.
3. Nimme ja selja vill: jämedam ja sageli pehmem, mida kasutatakse flanelli ja vooditekkide valmistamiseks.
4. Jalgade ülaosa: jäme, sageli sisaldab taimeosi ja kasutatakse tehniliseks ostarbeks.
5. Kaela ülaosa vill: ebaühtlikuma kvaliteediga vill, mille villa pikkuse varieeruvus säugus on suur.
6. Selja keskosa vill: pehme säuguga vill, mida kasutatakse flanelli- ja vooditekkide valmistamiseks.
7. Kõhualune vill: lühike, määrdunud madala kvaliteediga vill.
8. Sabajuure vill: madala kvaliteediga, koosneb sageli kempkarvadest.
9. Jalgade alaosa vill: ebaühtlik, määrdunud, rohke rasuhigiga ja taimsete lisanditega vill.
10. Pea, kurgu ja rinna vill: koosneb jämedatest ohevillkarvadest või kempkarvadest.

Need kaks näidet illustreerivad hästi erinevatelt kehaosadelt pügatud villa kvaliteedi erinevusi ja viitavad kvaliteetse lõnga ja villast esemete saamiseks villa sorteerimise vajadusele pügamisjärgselt.