Ainson, Johann (1928. a-st Arusalu) (08. märts 1905 Linsi, Holstre vald, Viljandimaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931, lõpetamata).

Viljandi maakonnaagronoom. Emigreerus Saksamaale (1944) ja läks Inglismaale (1947).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.666.11.

Aule, Olaf (Olav) (22. november 1913 Tartu – 27. veebruar 1994 Bandhagen, Rootsi), piimandusteadlane. Õppinud Tartu Ülikoolis agronoomiat.

Õppis 1931–1938 Tartu Ülikoolis agronoomiat, 1936. tunnustati stud. agr. Olaf Aule töö teemal "Piimaveokannude mõju piima ja piimasaaduste kvaliteedile ning meil tarvitusel olevate piimaveokannude tüübid ja seisukord“ esimese auhinna vääriliseks. 1940. a kaitses mag. agr. töö teemal  "Piima säilitamistemperatuuri ja jahutamise kiiruse mõju piima bakterisisaldusele". Korporatsiooni Vironia vilistlane. 1937–1940 TÜ piimanduse instituudi assistent. Ema päritolule tuginedes lahkus perekond Aule 1941. aastal põgenikena Saksamaale, kuid saabus juba järgmisel aastal Eestisse tagasi. Kaks aastat hiljem olid nad sunnitud uuesti Saksamaale põgenema. 1947. aastal siirdus Olaf Aule Rootsi. 1947–1961 oli Stockholmi Piimakeskuse kesklabori meiereikatsete osakonna juhataja. 1961–1978 "Alfa Laval AB" katsemeierei juhataja Tumbas. Avaldanud töid piima ja piimasaaduste tehnoloogia ja bakterioloogia alalt. Rootsis osales ta Eesti Agronoomide Seltsis, Eesti Rahvusfondis ja Eesti Teaduslikus Seltsis. Aastail 1985–1993 Eesti Rahvusfondi juhatuse esimees.

T.: Uurimusi Tartu turu piima kvaliteedi üle 1938. a. talvel (1938); Ümberkorraldusi Rootsi piimanduses (1939, tõlge); Piima säilitamistemperatuuri ja jahutamise kiiruse mõju piima bakteritesisaldusele (1940); Piima jahutamine piimaveokannus (1940); Lipolysis and free fatty acids in milk : a short instruction for persons working with milking machines, milk coolers and farm tanks (1978).

B.: Vikipedia, Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Agronoomia, 1936–1940.

Berg, Linda (ka Perg, abiel 1933 Roots) (02. märts 1906 Laiuse vald, Tartumaa – xx. xx xxxx), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1932, lõpetas 1941).

...

T.:  "Erik" talu organiseerimise kava (1940 diplomitöö).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER.

Ein, Salme Rosalie (abiel Eslas) (03. november 1905 Vao vald, Virumaa – ??. mai 1975 Tartu), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1930, lõpetamata).

.

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Edasi, 08. mai 1975; RA EAA.2100.1.1500.9.

Eslas, August (02. jaanuar 1901 Raikküla, Rapla vald – 13. jaanuar 1985 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1927) ja meditsiini (1927).

Teedeministeeriumi Posti Peavalitsuse ametnik (1919–1920). Eesti Põllumeeste Keskseltsi ühistegevuse instruktor (1923–1924), Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse juhataja (1925–1929). Tallinna Eesti Majandusühisuse asjaajaja-direktor (a-st 1929). ASi "Eesti Fosforiit" nõukogu (a-st 1934), kaubandusliku keskühisuse "Estonia" juhatuse liige (a-st 36). Agronoomilise Ühingu esimees (1926–1930).

T.:  Liht ühekordse talu raamatupidamise juhatuskiri (1925); Maa kui rahwa noorusjõu allikas : kuidas hindawad suured rahwamajanduslikud õpetused põllumajanduse huwisid (1926); Maaviljusetulunduse teadusliku uurimistöö tarvidusest, ülesandeist, meetoditest ja korraldusest Eestis (1926);  Taluraamatupidamise õpetus. / I osa, Liht ühekordne raamatupidamine (1926); Talumajanduse tasuvus 1926/27 a. : (eelkokkuvõte) (1927).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.1840.7.

Gerberson (1936. a-st Järvesoo), Elmar (22. III 1909 Saarde – 7. XII 1994 Daytona Beach, Florida), dr. agr. (1939), professor (1966). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1930–1934). Viibis YMY Sampsa stipendiaadina Soomes (1934) ja Põllutööministeeriumi stipendiaadina Tšehhoslovakkias, Leedus, Lätis ja Saksamaal (1937–1938), Rootsis (1939).

Ajakirja “Agronoomia” toimetuse abijõud (1932) ja sekretär (1932–1935), Tartu Ülikooli Kultuurtehnika ja Geodeesia kabineti assistent (1934–1937), Põllumajandusliku Uurimise ja Katseasjanduse Komitee teadussekretär (1940–1941), ENSV Põllutöörahvakomissariaadi inspektor (1941).

1942–1944 Põllumajanduse Keskvalitsuse maaviljeluse valitsuse asejuhataja, ühtlasi Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna õppejõud (talutööde ratsionaliseerimine), ajalehe “Maa Sõna” toimetaja.

Järvesoo läks 1944 Saksamaale. Oli Balti Ülikooli (1945–1949) asutamise organiseerija, prorektor ja õppejõud. Siirdus 1949 USA-sse. Oli 1950–1977 Massachusettsi ülikooli (Amherstis) põllumajandusökonoomika õppejõud (1966–1977 prof). Paljude kodumaa ja välisriikide akadeemiliste organisatsioonide auliige.

T.: Voraussetzungen und Richtlinien zur Mechanisierung der Landwirtschaft in Estland (1939, dr-diss, Berliin); Põllumajanduse põhiküsimusi (1940, kaasautor); Kodumaal ja võõrsil (Kanada, 1965, koostaja ja autoreid); A Case Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR (Boulder, 1978, koos Tõnu Parminguga); Dotsent Jaan Mets (Toronto, 1988, koostaja ja autoreid); Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949 (Toronto, 1991, koostaja ja autoreid).

B.: Agronoomia, 1939, 10; Agraarteadus, 1999, 1; L. Koobas. Prof emer. dr. Elmar Järvesoo elu ja töö; RA EAA.1769.1.129.28. Toronto, 2001; EE 14, 2000.

Gross (1935. a-st Mart Järvik), Martin (17. oktoober 1897 Käru v – 10. september 1956 Malmö), piimandusteadlane, mag. agr. (1931), dotsent (1929), dr. agr. (1932), professor (1938). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1919–1924) ja lõpetas selle (1926).

Tartu Ülikooli Mullateaduse- ja Agrikultuurkeemia-kabineti ja samanimelise katsejaama assistent (1922–1926), teaduslik stipendiaat piimanduse alal kodumaal ning Soomes ja Saksamaal (1926–1929), piimanduse dotsent (1929–1938) ja professor (1938–1944), olles ühtlasi ülikooli piimanduse instituudi juhataja.

T.: Tähtsamad võid infitseerivad pärmi- ja pärmilähedaste pungseente allikad mõnes kodumaa piimatalitises (1931, mag-töö); Võis leiduvad pungseened ja nende mõju võisse Schleswig-Holsteini ja Eesti piimatalitiste võiuurimise andmeil (1932, dr-diss), Eesti lehmapiima koostis (1940).

B.: Agronoomia, 1932, 6; J. Lepajõe. Prof dr. agr. Mart Järvik – 100. Voldik, 1997; EE 14, 2000; RA EAA.2111.1.7554.1.

Jaama, Kristjan (10. veebruar 1904 Koosa talu, Koruste küla, Rõngu vald, Tartumaa – 17. juuli 1996 Tartu), õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat (1924–1925) ja agronoomiat (1925–1931), cand. agr. (1950).

Täiendas end Inglismaal (1930–1931). Põllutööministeeriumi majandusnõuniku abi (1931–1932), Eesti Lamba- ja Karusloomakasvatuse Seltside (1932–1936), Eesti Lambakasvatuse Seltsi sekretär-eriteadlane (1936. a-st) , Kambja liikuva põllutöökooli seakasvatuse õpetaja (1937), ELVI lambakasvatuse, hiljem kalakasvatuse sektori teadur (1950–1979). Töid loomakasvatuse alalt. Eesti Lambakasvatajate Seltsi esimene auliige, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi eluaegne liige, Ü/S Liivika.

T.:  Koosa talu organiseerimise põhijooni (1930 diplomitöö); Lammaste viljakust mõjustavad zootehnilised tegurid (1950 kandidaaditöö); Lambakasvatus (1946); Seakasvatus (1947); Eesti NSV-s aretatavate lammaste tõu- ja produktiivomadused ja uue, oludekohase lambatõu aretusperspektiive (1947); Eesti NSV saartel väikeloomade tõulisuse parandamise ja produktiivsuse tõstmise teed (1952); Eesrindlikud lamburid Helene Künnapas ja Ida Rohtsalu (1953); Eesti NSV lambatõud (1953); Eesti NSV-s aretatavate tumedapealiste lammaste produktiivomaduste parandamine (1953); Eesrindlike loomakasvatajate töökogemusi (1955); Eesti NSV-s aretatavad seatõud (1955); Eesti tumedapealine lambatõug (1959); Edurikas samm veiseliha tootmises (1959); Eesti NSV-s toodetava lambavilla tehnilised omadused ja villa kasutamine tekstiilitööstustes (1959); Lambakasvataja käsiraamat (1984).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; Agraarteadus 1994; RA EAA.1769.1.113.34.

Jaanusson, Hans (09. jaanuar 1909 Viljandi – 19. mai 1957), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1929–1934, lõpetamata).

Pärast sõda Saksamaal (1946). ÜS Liivika.

T.: .  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA _EAA.1769.1.117.4.

Jaanson, Andres (03. jaanuar 1904 Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 22. oktoober 1970), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1930 ja 1930–1931, lõpetamata) ja veterinaariat (1930–1931).

Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti noorem assistent (1928–1934), Tooma Soouurimis- ja Katseinstituudi assistent ja juhataja (1930 a-st).

T.: Sooniitude otstarbekohane väetus Eestis väetuskatsete alusel, 1929 II auhind; Tähelepanekuid 1. jalaväe rügemendi sookultuuri töödest 1. diviisi Kurtna laagris, 1933; Tähelepanekuid kultuursooniidu heinategemisel, 1939.

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1932, 1934; RA EAA.1769.1.115.2.

Juhanson, Aleksander (1935 a-st Raidla) (29. september 1904 Enge vald, Pärnumaa – 13. jaanuar 1964 Kärde, Jõgeva), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1930, cum laude) ja veterinaariat (1930–1931).

Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu rohumaade eriteadja (1928–1932); Keila põllutöökooli õpetaja (1928–1932);  Eesti Niidu ja Karjamaa Ühingu sekretär-eriteadja (1932–1936); Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu aasta-raamatu “Niit ja Karjamaa” toimetaja (1929–1936). Põllutöökoja põllumajandusnõunik (1936–1938).  Agronoomide Koja nõukogu ja juhatuse liige. Põllutööministeeriumi maatulundusnõunik (1938–1940).  ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi Põllunduse ja Mehhaniseerimise Valitsuse juhataja kohusetäitja (1940–1941). Eesti Põllutöö Direktooriumi (1941–1943) agronoom; Eesti Statistika Valitsuse (1941–1943), Eesti Põllumajanduse Keskvalitsuse (1943–1944) ja ENSV Riikliku Plaanikomitee (1944–1947) teenistuses. ENSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi vanemteadur ja ENSV Riikliku Plaanikomitee Loo abimajandi (Harjumaa) juhataja (1947–1950). Eesti Maaviljeluse Instituudi Tooma katsebaasi (ENSV TA Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudi Tooma katsemajand) teaduslik töötaja (1950–1964) ja juhataja (1956–1964) Jõgeva rajoonis Kärdes, juhatas samal ajal ka instituudi sookultuuri osakonda. Eesti NSV teenelise agronoom (1960).

T.:  Toompeedi talu organiseerimiskava (1930 diplomitöö); Põldtaimekasvatus : (õpiringi töökava 13 õhtuks) (1932); Rohumaade-kultuuri käsiraamat (1934); Karjamaade olukord Eesti NSV-s ja eelseisvaid ülesandeid nende parandamiseks (1948); Karjamaade olukord Eesti NSV-s ning eelseisvaid ülesandeid nende parandamiseks (1949);  Kultuurkarjamaade rajamise ja kasutamise kogemusi turvasmuldadel (1955); Kultuurkarjamaade rajamine ja kasutamine (1955); Kultuurkarjamaad turvamuldadel (1958); Soo-kultuurkarjamaad ja nende osa haljaskonveieris (1960); Kuivenduse intensiivsuse mõju kultuurkarjamaade saagikusele ja kestusele turvamuldadel (1960); Tooma katsebaasi piimakarja kujundamine (1966).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1937; Tuntud korbelaste elulood, 1975; Agraarteadus, 1994; RA EAA.1767.1.590.6.

Jürgenson, Jaan (Ristoja 1935. a-st) (6. august 1891 Tipu talu, Rookse küla, Kurista vald, Tartumaa – 2. detsember 1973 Vihula kn, Rakvere), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931, lõpetas 1940).

Õpetaja ja maatulunduskonsulent. Jaoskonna-agronoom Tartumaal. Jäneda Põllunduskeskkooli õpetaja (1939).

T.: Männiksoo talu organiseerimise kava (1940, diplomitöö).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1940; RA EFA.133.A.87.22.

Jürjer, August (Jaaniste 1928. a-st) (14. jaanuar 1903 Sinalepa vald Läänemaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1929, lõpetamata).

Õerumaa veeühingu juhatuse liige (1939). Emigreerus Saksamaale (1944) ja läks Inglismaale (1947).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Lääne Elu, 26 mai 1939.

Kass, Julius (16. november 1901 Alûksne vald, Valga maakond, Liivimaa kubermang – 16. juuni 1987 Charlottetown/Prints Edwardi saar, Kanada), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1927–1931, cum laude).

Tšiili salpeetri põllumajandusliku büroo juhataja (1931–1940), agronoom Tallinnas (1940–1941). Põllumajanduse Keskvalitsuse inspektor (1942–1944), hiljem talukorrastusosakonna abijuhataja. Emigraarus Saksamaale (1944), Wiesbadeni DP-laagri eesti gümnaasiumi õpetaja. Inglismaal (1948), vabrikutööline, hiljem töötas YMCA laagrites. Kanadasse (1952). Kemptville'i põllutöökooli katsetehnik ja õpetaja (1952 a-st). ÜS-d Concordia ja Liivika.

T.:  Pempju talu organiseerimise kava (1930 diplomitöö).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; RA EAA.1769.1.157.3.

Kents, Leo (3. oktoober 1908 Ufaa, Venemaa – 19. veebruar 2001 Eesti), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1927–1940, lõpetas 1942 ja 1950–1951, lõpetas 1956 kaugõppes).

ÜS Raimla.

T.:  Haeska talu organiseerimiskava (Saaremaal) (1942 diplomitöö); Kultuurniidud Eestis (1956 diplomitöö); Maaharimise ühistud Eestis 1919-1923. a (1974).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER.

Keskküla (ka Kesküla), August (8. veebruar 1900 Peetri vald, Virumaa – 5. juuli 1941 Helme, Valgamaa), õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat (1920–1921, lõpetamata), agronoomiat (1921–1929, lõpetas 1937) ja majandust (1930).

Vaeküla Põllutöökooli nooremõpetaja (1936) ja juhataja (1937. a-st), Helme põllumajanduskooli õpetaja (1938. a-st) ja juhataja (1941). ÜS Rotalia.

T.:  "Uus Laane" talu organiseerimise kava (1937, diplomitöö).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; RA EAA.2100.1.4915.4.

Kohlap, Marie (28.09.1902 Tallinn – ?), õppis Tartu Ülikoolis vabakuulajana agronoomiat (1920) ja kaubandust (1922–1924).

Oskussõnade loomist peeti nii tähtsaks, et juba ühel esimesel APSi juhatuse koosolekul 7. oktoobril 1920 tehti kohuseks juhatuse liikmele Marie Kohlapile innustada vanema kursuse üliõpilasi, et need eestöömeeskonnas sooviksid töötada, kokku seada oskussõnade nimestikke. Ja juba juhatuse koosolekul 12. novembril kinnitati oskussõnade toimkond ja otsustati luba küsida selle esimene koosolek ära pidada 16. novembril 1920. Juhatuse liikmetele tehti kohuseks, et nood ärgitaksid mõtet korraldada referaate ja pidada kõnekoosolekuid, millest juhatusele teatataks, et oleks võimalik muretseda lubasid ja ruume (TÜR KHO F 56, s 4, l 1–2.).

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 2010; Akadeemiline Põllumajanduslik Selts : 1920-1930, 1930.

Kõpp, Peeter (3. aprill 1888 Kärstna – 20. august 1960 Chicago), põllumajandusteadlane, dotsent (1919), dr. agr. (1926), professor (1924). Õppis Königsbergi ülikooli põllutööinstituudis (1912–1914), täiendas end Helsingi ülikooli juures (1920).

Õpetaja Viljandis (1908), Nuustakul (1909–1912), Eesti Aleksandri Kõo Põllutöökoolis (1914–1919), Tartu Ülikooli põllumajapidamise dotsent (1919–1924), agraarökonoomia professor (1924–1944), ühtlasi põllumajandusteaduskonna dekaan (1919–1920, 1925–1928, 1938–1939), prorektor (1942–1944), Maarjamõisa valitseja (1923–1940), Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi esimees (1921–1940).

T.: Der Einfluß der Preis-, Intensitäts- und Produktivitätsrelationsverschiebungen auf die Rentabilität der einzelnen landwirtschaftlichen Produkte mit besonderer Berücksichtigung der Kriegsverhältnisse (1926, dr-diss).

B.: Eesti aval tegelased, 1932, 132; Agronoomia, 1926, 6; 1938, 4; EE 14, 2000; APSi Toimetised 16, 2006; RA EAA.2111.1.8436.1.

Käsebier, Hans (Ants Käspre 1936. a-st) (26. aprill 1896 Kaansoo – 21. veebruar 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, Venemaa), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1935). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1919–1928).

Kogu ülikoolis õppimise ajal oli teenistuses, et saada ülalpidamist. Tartu Ülikooli Taimehaiguste Katsejaama abijõud, assistent ja juhataja abi (1922–1929), Kuusikul Riigi Põllutöökatsejaama juhataja ja juhataja abi (1929–1940), ühtlasi õpetaja Kuusiku Kontrollassistentide koolis (1929. a-st). “Põllumehe käsiraamatu” I, II, III osa toimetaja. Avaldanud rohkesti kirjutisi.

T.: Põldsinep ja selle tõrje, eriti otstarbekohase maaharimise abil (1935, mag-töö); Talviste laudatööde analüüs (1938); Maaharimine ja maaharimisriistad (1940, kaasautor).

B.: Eesti aval tegelased, 1932; Agronoomia, 1935, 8; Agraarteadus, 1996, 2; APSi Toimetised 16, 2003; RA EAA.2111.1.8460.1.

Käbin, Abel (20. jaanuar 1899 Kämmalkopli talu, Kohtla vald, Virumaa – 10. oktoober 1974 Dunville, Ontario, Kanada), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1919–1936).

Eesti Põllumeeste Keskseltsi loomakasvatuse instruktor Tartus (1922–1924), Eesti Maakarja Kasvatuse Seltsi konsulent (al 1925), Harju maavalitsuse põllumajanduse inspektor (1927), Põllutöökoja põllumajanduse eriteadlane agraarpoliitika alal (1932), Põllutööministeeriumi maatulundusbüroo juhataja ja KonjunktuurInstituudi referent põllumajanduse alal (1934–1935), Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja ja abidirektor (1935), ühingu "Eesti Lihaeksport" juhatuse esimees (1937–1940; 1941–1944). Põllumeeste Keskpanga juhatuse liige (1937–1940) ja juhatuse esimees1942–1944. Ajakirja "Karjamajandus" toimetaja (1928–1931), ajakirja "Põllumajandus" toimetaja (1932–1940), ajakirja "Tõusev Maa" vastutav toimetaja (1933). 1944 emigreerus Saksamaale ja 1949 Kanadasse. Puuviljafarmi "Wilton Farm" juhataja Oakville'is, hiljem elas Dunnville'is.

T.: Karjatamise mõju heinamaa pääle (1922, auhinnatöö); Noorkarja kaswatamine (1926); Lüpsja käsiraamat (1930); R. Jakobson kui eesti põllumeeste juht (1933); Vaim ja muld : kimp rukkililli eesti talu kalmule (1975)

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1767.1.921.2.

Kükamees, Jakob (Velitar, Welitar 1923 a-st) (1. veebruar 1897 Aruküla – 30. detsember 1993 Fjälkinge, Rootsi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1932 ja 1935, lõpetamata).

Taluomanik Harjumaal. Eesti Seakasvatajate Seltsi sekretär-eriteadlane (1924 a-st). Tallinna Eesti Majandusühisuse (1932 a-st), OÜ "Estonia Eksporttapamajad" (1935–1937) juhatuse liige, ühingu "Eesti Lihaeksport" nõukogu liige. Emigreerus Rootsi (1944), töötas Kristianstadi läänis piimakarja kontrolli alal, seafarmi omanik.

T.:  Talu sealaudad (1925); Peekonsigade toitmine (1926); Peekonsigade kasvatamine (1927); Tasuvusest seakasvatuses (1927); Seakasvatuse õpetus (1929).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Eesti Seakasvatajate Selts 1923-1938, 1938 .

Leben, Richard (1935 a-st Leetoja) (17. august 1903 Lepiksaare küla, Avinurme vald, Tartumaa – 26. aprill 1982 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1932, lõpetas 1936).

Jaoskonnaagronoom Kloostris (1928–1930) ja Amblas (1931–1933). Põllutöökoja Järvamaa maatulunduskonsulent (1933–1938). Järva Maanoorte ühenduse esimees (1937), Järva Noorsoojuhtide Kooli asutaja (1937). Põllutöö Koja nõunik (1938–1940), Põllutöö Rahvakomissariaadi peaagronoom (1940 a-st), Põllutöödirektooriumi taimekasvatuseosakonna juhataja (1942 a-st), Põllutööministeerium (1948 a-ni). Agronoom ETKVL Neeme aiandis. Harju rajooni tootmisvalitsuses. Saku Näidissovhoosi ja Saue sovhoosi agronoom (1970 a-ni).

T.:  Ojamäe talu organiseerimise kava (1939  diplomitöö); Maaharimise ja väetuse tähtsus umbrohutõrjes : puhas põld - vägev vili! (1939); Kuidas lahendada tänavu karjasöötade küsimus (1940); Erakorraliste abinõudega erakorralise aasta vastu (1942); Maaviljeluse käsiraamat : [agronoomidele, kolhooside ja sovhooside töötajaile, talupidajaile ja põllumajanduslikele õppeasutistele] (1949) Köögivilja kasvatamine katmikalal (1961).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Waba Maa, nr. 244, 20 oktoober 1928; Järva Teataja, nr. 116, Järva Teataja, nr. 126, 27 oktoober 1937; 4 oktoober 1937; Agronoomia, 1937.

Lepik (1947. a-st Leppik), Elmar Emil (3. detsember 1898 Painküla-Väljaotsa küla, Laiuse kihelkond – 4. veebruar 1978 Beltsville, Marylandi osariik, USA), botaanik, fütopatoloog, evolutsionist, mag. bot. (1926), dr. sc. nat. (1928), dotsent (1929), professor (1938). Õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja lõpetas selle botaanikamagistri kraadiga (1926), töötas Rockefeller Foundationi stipendiaadina Šveitsis (1926–1929).

Tartu Ülikooli taimekasvatuse (taimehaiguste) dotsent (1929–1938) ja professor (1938–1944) ning ühtlasi taimehaiguste kabineti ja Raadi fütopatoloogia katsejaama juhataja (1929–1944).

E. Leppik kutsuti 1935 Rahvaste Liidu juurde taimekaitseekspertide komiteesse, oli (1938–1939) Eesti esindaja Rooma Rahvusliku Põllumajanduse Instituudi juures.

Leppik emigreerus 1944 Saksamaale, kus töötas botaanika ja taimekaitse professorina Weihenstephani kõrgemas aianduskoolis ja Müncheni tehnikaülikoolis (1944–1946), 1946–1950 Müncheni tehnikaülikooli prof., 1946–1947 USA armee Freisingi põllumajanduse ja tehnikaülikoolis nõuandjana.

Siirdudes USA-sse oli Leppik 1950–1955 Lõuna-Dakotas Augustana ülikooli kolledži, 1955–1957 Minnesota ülikooli Hormeli instituudi ja 1957–1964 Iowa ülikooli professor, 1955–1957 Minnesota ülikooli Hormelli Inst-i teadur, ning a-st 1964 elu lõpuni Marylandis Beltsville'i Taimekasvatus Instituudi teadur. Ta valiti 1964 New Yorki TA akadeemikuks.

T.: Tartu ümbruskonna parasiitseened (1926, mag-töö); Untersuchungen über den Biochemismus der Kartoffelfäulen. Der Einfluß der Phytophtora – Fäule auf die chemische Zusammensetzung der Kartoffelknolle (1928, dr-diss, Zürich); Meie tähtsamad kartuli- haigused, nende tundmine ja tõrje (Tartu, 1933); Kodumaa kõrreliste ja liblikõieliste määraja õitega ja õiteta olekus (Tartu, 1935); Taimekaitsevahendid ja nende tarvitamine (Tartu, 1934, II tr 1936, III tr 1942, kaasautor K. Leius); Einige Fragmente aus der geschichtlichen Entwicklung der ostbaltischen Pilzflora. Annales Soc. nat. invest. Univ. Tartu (1941) 47; Typological classification of flowering plants. Taxon (1952); A new system for classification of flower types (1957); Гомологические и аналогические ряды в эволюций типов цветков. Генетика (1969) V, 5; List of publications 1923–1976. (Beltsville, 1976).

B.: K. Annuk. Professor dr. sc. nat. Elmar Leppik. Tartu, 1998; EE 14, 2000; RA EAA.1767.1.1026.2.

Martinson, Liis (Liisa, abiel Käbin 1928) (27. märts 1896 Solu talu, Puiatu, Väike-Kõpu vald, Viljandimaa – 14. juuli 1976 Hamilton, Kanada), õppis Tartu Ülikoolis ajaloo-keele teaduskonnas (1917–1918)  ja  agronoomiat (1920–1924).

Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse ametnik (1925–1927), ajakirja "Taluperenaine" toimetaja (1927–1940). Eesti Maanaiste Keskseltsi abiesinaine (1928) ja esinaine (1929–1940). Talupidaja Järvamaal (1940–1944). Emigreerus Saksamaale (1944), hiljem Kanadasse (1949), kus töötas aednikuna.

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1928, 1932; Stockholms-Tidningen Eestlastele, 27 märts 1956; RA EFA.5.0.27763.

Masso, Nikolai (ka Nicolai) (8. aprill 1905 Karuga, Seli vald, Pärnumaa – 12. veebruar 1948 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1928–1932).

Karjakontrolli assistent Pärnu-Jaagupis (1925–1926), Karjakontrollühingute Liidu asjaajaja-instruktor Tallinn (1926–1928), Tartu ringkonna karjakontrolli ekspert (1928–1932), Põllutöökoja vanem karjakontrolli konsulent (1932–1934), Eesti Hollandi-Friisi Karja Tõuseltsi teaduslik sekretär ja Põllutöökoja veisekasvatuse eriteadlane (1935. a-st). ÜS Liivika.

T.:  Tõrvandi as. Nr. 11 talu organiseerimise kava (1931, diplomitöö); E. punasekarja noorkarja kasvatus Eestis (1930); Kuremaa kontrollassistentide kool : 1921-1931 (1931); Eesti hollandi-friisikarja eliitpullid (1936); Das Estnische Holländer-Friesenvieh (1937); Friisikari Eestis (1938); Uurimusi tõupullide pärilikkusest (1939).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; RA EAA.1769.1.272.3.

Mets, Jaan (2. jaanuar 1891 Vana-Kariste – 18. september 1969 Uppsala, Rootsi), põllumajandusteadlane, dotsent (1930). Õppis Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (1909–1910) ja Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonnas (1910–1915), mille lõpetas I järgu õpetatud agronoomina (1917). Täiendas end Taanis (1922) ja Berliinis (1926–1927).

Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi sekretär (1917–1919), ühtlasi ajakirja “Talu” toimetaja (1918–1919), Jõgeva Sordikasvanduse heintaimede osakonna juhataja (1920–1944), olles ühtlasi Tartu Ülikooli heinakasvatuse õppeülesande täitja (1927–1929) ja dotsent (1930–1944). Teadlasena teotsenud Eesti põllumajanduse arendamisel karjamajanduse suunas, rohumaakultuuri arendajana, agronoomilise oskuskeele kujundamisel ja eriti akadeemilise põllumajandusajakirja “Agronoomia” peatoimetajana kogu selle ilmumisaja kestel (1921–1940). Samuti oli ta ilmumist alustanud Põllumajandusliku entsüklopeedia (Eesti põllumehe teatmik) peatoimetaja (1938), ilmus A–Istuti, 576 veergu.

T.: Eesti põllumehe linakasvatus (1921); Lähemaid ülesandeid loomatoidu kasvatusel (1925); Linakasvatus Eestis (1925); Heintaimed (1928); Piimakarja toodangu ja söötmise arenemine Eestis (1932).

B.: EBL Tk 1940; Agronoomia, 1940, 12; E. Järvesoo. Dotsent Jaan Mets. Toronto, 1988; EE 14, 2000; EPM FP 386:48, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum.

Miljan, Artur (25. juuni 1909 Pilkuse vald, Tartumaa – 11. jaanuar 1992 Viljandi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1929–1935), mag. agr. (1941), cand. agr. (1945).

Jõgeva sordiaretusjaama assistent, osakonnajuhataja ja teadusdirektor (1934–1954). Viljandi sordiaretuspunkti vanemagronoom, hiljem juhataja (1955–1983).

T.:  Heinla Nr 4 ja 5 talundi organiseerimise kava (1934 diplomitöö); Vihmutamise mõju linale (1940 magistritöö); Nisusortide omadusi Eestis isiklikkude ja katseasutiste uurimisandmeil (1932); Põld., aed-, soo- või metsaumbrohtude kvalitatiivne ja kvantitatiivne kirjeldus mõnel vähemal maaalal (1933); Kiutaimede aretustöö suundjooni ja katsetööst Jõgeva Sordikasvanduses (1935); Lina Tsentraalkatsejaamaga Vilnos tutvumas ja üldiseid märkmeid Poola lina- ning kanepikasvatusest (1936); Lina külwise sortimise mõjust saagi suurusele : Jõgeva Sordikaswanduse 1934-1936. a. katseandmeil (1937); Linasortide võrdluskatse aruanne Jõgeva Sordikasvanduses 1929-1936. a. (1937); "Eliit" - Jõgewa Sordikaswanduse kiulinasort (1939); Lina külviviiside võrdluskatsed Jõgeva Sordikasvanduses : 1935. - 1939. a (1940); Vihmutamise mõjust linale Jõgeva Sordikasvanduse põldkatseis 1936. ja 1937. a. (1940); Väetamisaegade mõjust kiulina saagile ja selle väärtusele Jõgeva Sordikasvanduses 1935-1940 (1946); Kanepikasvatus (1947); Külvisügavuste mõjust kiulina saagile ja selle väärtusele Jõgeva Sordikasvanduses 1935.-1940. a (1947); Õlitaimede kasvatamine : sinep, magun, raps (1947).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; Agronoomis 1933, 1935, 1937; RA EAA.1767.1.1187.1.

Miljan, August (8. september 1889 Pilkuse – 25. august 1973 Tartu), põllumajandusteadlane, pedagoog, mag. agr. (1926), dr. agr. (1932). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas  (1919–1926; vabakuulajana 1919–1921). TÜ stipendiaat rohumaaviljeluse alal Šveitsis (1926–1933), hiljem Austrias, Itaalias, Rootsis ja Soomes.

Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna taimekasvatuse kabineti assistent (1922–1929) ja ühtlasi TÜ Taimebioloogia-katsejaama (Raadil) van-assist (1926–1929). Tallinna Bioloogia Katsejaama assistent (1925–1929). Jäneda Põllunduskeskkooli juhataja ja taimekasvatuse õpetaja (1929–1941), Tooma Põllutöö- ja Maaparandus- kooli õpetaja (1941–1944), Tooma Soouurimise ja Katseinstituudi direktor (1943–1944), TRÜ taimekasvatuskateedri juhataja-professor (1944–1945), TRÜ botaanikaaia agronoom ja teadur (1957–1967).

Rahvuskogu I koja (1937) ja Riigivolikogu liige (1938–1940).

T.: Lutsern ja selle kasvatamine Eestis (1926, mag-töö); Mugultaimede ja juurvilja kasvatus (1928); Vegetationsuntersuchungen der Naturwiesen und Seen im otepääschen Moränengebiete (1932, dr-diss); Luhaniidud (1938); Kultuurrohumaad (1934, kaasautor J. Tohver).

B.: Agronoomia, 1939, 9; Põllumajanduse Akadeemia, 1982, 27; Agraarteadus, 1990, 1; Agraarteadus, 2014, 2; RA EAA.1767.1.1188.1.

Miller, Reinhold (? – ?), õppis Tartu Ülikoolis vabakuulajana agronoomiat (1920).

...

T.:  .

B.: Agraarteadus, 2010; Akadeemiline Põllumajanduslik Selts : 1920-1930, 1930.

Muuga, August (27. august 1902 Rasina vald, Tarumaa – 7. november 1992 Tartu) loomakasvatusteadlane, mag. agr. (1932), cand. agr. (1946), dotsent (1945), professor (1940; 1962), ENSV teeneline teadlane (1965). Lõpetanud Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomina (1928, cum laude).

Tartu Ülikooli loomakasv kabineti assistent (1926–1929), Vahi põllumajanduskoolide loomakasvatuse õpetaja (1930–1931), Põllutööministeeriumi loomakasvatusnõunik (1931– 1940), Tartu Ülikooli Loomakasvatuse-katsejaama ja Loomakasvatuse Instituudi juhataja (1940–1944), TRÜ loomakasvatuse (1944–1947) ning veise- ja hobusekasvatuse kateedri juhataja (1947–1951), EPA põllumajandusloomade söötmise kateedri juhataja (1951–1976) ja sama kateedri professor (1962–1976). Kohakaasluse alusel ELVI söötmise ja söödatootmise sektsiooni juhataja (1947–1952). Toimetas 1941. a ajakirja “Nõukogude Agronoomia”. Uurinud põllumajandusloomade söötmist, pidamist ja aretust.

T.: Piimatõugu suguvasika söötmise alused uuemate uurimuste põhjal (1932, mag-diss); Eesti NSV söötade keemiline koostis ja toiteväärtus (1954, 1957, 1966 – kordustrükid, kaasautor); Üldine söötmisõpetus I (1963); Üldine söötmisõpetus II (1965); Veiste söötmine (1978, kaasautor), Loomakasvatuse areng Eestis (1992).

B.: ENE 5, 1973; EE 6; Sotsialistlik Põllumajandus, 1962, 18; EPA teaduslike tööde kogumik, 1972; A. Muuga trükis ilmunud tööd, Trt, 1972; EPA õppe-teadusliku koosseisu biobibliogr teatmeteos, 1981; Agronoomia, 1932.

Mälson, Aksel (Mägiste 1922. a-st) (19. detsember 1901 Kustase talu, Kassema küla, Kudina vald, Tartumaa – 21. märts 1950 Montreal, Kanada), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1919–1926, lõpetas 1938).

TÜ loomakasvatuse kabineti assistent (1924–1926) , Eesti Punasekarja Kasvatajate Seltsi teaduslik sekretär (1926 a-st), hiljem ühtlasi Põllutöökoja veisekasvatuse eriteadlane. Emigreerus Saksamaale (1944), Perdoeli DP-laagri Eesti põllumajanduskooli juhataja (1946 a-st). Hiljem läks Rootsi, töötades veisekasvatuse seltsides. Lahkus Kanadasse (1949).

Eesti Agronoomide Seltsi Saksamaal, Briti Tsooni Eesti Agronoomide Koondise ja sama tsooni Eesti Põllumeeste Koondise kaasasutaja ja juhatuse liige.  

T.:  Angelni tõugu kari Eestis (1922, auh-t); Eesti Anglerite Kasvatajate Seltsi tegevusest (1924); Eesti angeli tõug (1924); Veiste aretus : tegelik aretus. Riiklik ja seltskondlik karjaaretustöö edustamine (1934); Das Estnische Rotvieh, dessen Zucht und gegenwärtige Lage (1937); Ropka aianduse krunt nr. 3 organiseerimise kava (1938, dipl-t), Uurimusi tõupullide pärilikkusest (1939).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word, 08.04.1950; RA EAA.1767.1.1231.2.

Müür, Johannes (Juhan 1935 a-st) (10. oktoober 1904 Vana-Suislepa, Tarvastu vald, Viljandimaa – 4. veebruar 1947 Vägeva, Tooma, Jõgevamaa), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1936, lõpetamata).

Töötas Tooma sookatsejaamas. EÜS.

T.:  Sooniitude otstarbekohane väetus Eestis väetuskatsete alusel (1929, auhinnatöö); Tähtsamad tegurid paremate saakide saavutamiseks Eesti kultuursoodelt (1932, auhinnatöö).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; RA EFA.133.A.87.20.

Neuhaus-Nurmiste (Nurmiste 1931. a-st), Boris (27. november 1907 Pihkva, Venemaa – 13. mai 1996 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1927–1932, lõpetas 1934), cand. agr. (1952).

Vana-Antsla riigimõisas valitsejaabi (1934). Põllutööministeeriumi taimekaitse ja seemnekontrolli ameti vanemlaborant (1934–1939), TÜ taimehaiguste katsejaama vanemasstistent (1939–1941). Fütopatoloog Jõgeva sordiaretusjaamas  (1942–1948), täiendas end "Biologischer Reichsanstaltis" Berliin-Dahlemis (1942–1943). Eesti TA Taimekasvatuse Instituudi nooremteadur (1948–1951), vanemteadur (1951–1957). Eesti TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi vanemteadur (1957–1962), viroloogiasektori juhataja (1962–1962). Töid taimekaitse ja taimeviroloogia alalt. EÜS.

T.:  Kartuli viirushaigused Jõgeva Riikliku Sordiaretusjaama kartulisortimendis ja ohtlikumate kartuliviiruste tõrjeküsimuste selgitamine (1952 kandidaaditöö); Kaasaegseid vaateid viirustele (1969); Kartuli kidumishaigused Eesti NSV-s ja nende tõrje (1954).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1996, 3; E-kataloog ESTER; RA EAA.1767.1.1294.3.

Noor, Rudolf Ferdinand (7. oktoober 1890 Lehtse vald, Järvamaa – 13. juuli 1986 ???), õppis Tartu Ülikoolis loodusteadust (1932, vabakuulaja) ja  agronoomiat (1925–1929, lõpetamata).

Agronoomilise nõuande ümberkorraldamise büroo (Talumajandusnõuande-Büroo) agronoom Järvamaal (1928–1932), Petseri põllutöökooli juhataja (1932–1940), Jäneda Põllumajandustehnikumi taimekasvatuse, selektsiooni ja keemia õpetaja (1941–1955).

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1928, 1932; RA ERA.957.16.2a.

Nurk, Hans (21. veebruar 1908 Kaubi, Pornuse vald , Pärnumaa – 7. mai 1981 Malmö, Rootsi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1929–1933, cum laude).

TÜ katsejaama agrikultuur-keemia assistent Raadil (1933–1934), TÜ mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabineti nooremassistent (1935–1936). Särevere piimatehase juhataja abi (1936) ja juhataja (1936–1940). Piimanduskonsulent Pärnumaal (1940–1944). Emigreerus Rootsi (1944) , Töötas Bjuvi meiereis (1946–1947) ja "Svenska Sockerbolagetis" (1947–1975).

T.: Kingu nr. 14 organiseerimiskava (1932 diplomitöö).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Agronoomia, 1933, 1936; RA EAA.1769.1.315.3.1.

Nõu, Joosep (24. juuli 1906 Muhu-Suurvald – 13. aprill 1999 Uppsala, Rootsi), agraarökonoomika- teadlane, mag. agr. (1934), lic. agr. (1954, Uppsala põllumajandusülikool), dr. agr. (1967, Uppsala põllumajandusülikool). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonnas (1926–1931).

Tartu Ülikooli maaparanduse ja geodeesia-kabineti assistent (1930–1931), Vahi põllutöö- ja aiandus-mesinduskoolis (1932–1933) ja Kuremaa Kontrollassistentide koolis (1933–1937) õpetaja, Polli Põllutöökooli juhataja (1937–1938), Haridusministeeriumi põllutöökoolide kutsekoolide peainspektor (1938–1940), Haridusdirektooriumi põllumajandusliku kutsehariduse ja katseasjanduse osakonna juhataja (1941–1944), Uppsala põllumajandusülikooli  arhiiviassistent (1944–1949), assistent (1949–1961), uurimisasstent (1961–1967), dotsent (1967–1973).

T.: Talundite suuruse mõju tasuvusse Eestis võrdlevalt Taani, Rootsi ja Soome tasuvuse andmetega (1934, mag-töö); Põllumajanduslike kutsekoolide tüübid ja neis ettevalmistatud kutselised tööjõud 1918–1939 (1939); Studies in the Development of Agricultural Economies in Europe (1967, dr-diss).

B.: Agronoomia, 1934, 7; Agronoomide Koja Aastaraamat I, 1937; Agraarteadus, 1999, 2; EE 14, 2000, Agronoomia, 1934.

Perman, Jaan (25. november 1904 Olustvere vald, Viljandimaal – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1931, lõpetamata).

Harjumaa aianduse nõuandja (1934–1935), Põllutöökoja stipendiaadina õppis Friedrich Wilhelmi ülikoolis Berliinis aiandust (1935. a-st). ÜS Rotalia.

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Teataja, 25 juuli 1934; Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 15, 5 veebruar 1936; Agronoomia, 1935.

Pullerits, Johannes (29. september 1904 Kookla talu, Sürgavere vald, Viljandimaa – 14. märts 1999 Augusta, Georgia, USA), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1931, cum laude).

Ajutine abijõud Tartu Ülikooli ehitusõpetuse kabinetis (1926–1927). Põllutööministeeriumi kodumaine stipendium piimanduse alal spetsialiseerumiseks (1927), põllutöömininsteeriumi stipendiaat Readingi ülikoolis Inglismaal (1929–1930). Meier Viru-Jakobi ühispiimatalituses (1928). Talumajanduse Nõuandebüroo Viljandi- ja Pärnumaa piimandusnõuandja (1929). Põllutööministeeriumi piimasaaduste väljaveo kontrolljaama kontrolör (1932–1940), turukorraldusvalitsuse ametnik (1940–1943), töötas Õisu Piimandusinstituudis (1944). Emigreerus Saksamaale (1944) ja hiljem USAsse (1944). Laborant ja farmide inspektor Forsgate Farmsi/NJ piimatööstuses (1953–1970).

T.: Kookla talu looduslisi ja majanduslisi tingimusi, seniaegse kasutamise ülevaade ja organiseerimise kavand (1931 diplomitöö); Mõisate juustukodadest võiekspordini ja piimasaaduste väljaveo kontrollist (1994).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1994, 4; RA EAA.1767.1.1485.3.

Ratt, Aleksander (23. august 1902 Ranna vald, Tartumaa – 5. september 1998 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1930), mag agr (1931), ümber atesteeritud cand. agr. (1946).

Tartu Ülikooli taimebioloogia katsejaama abijõud (1926–1928). Põllutööministeeriumi seemnekontrolljaama kontrolör (1927–1931), abijuh, hiljem juh (1931 a-st), ka Põllutööministeeriumi taimekasvatuse nõunik (1934 a-st). Põllumajandusministeeriumi ametnik (1948 a-ni), töötas aianduse alal ja maaparanduse projekteerimisel Tallinnas (1948–1955). Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi põllumajandusökonoomika sektori vanemteadur (1956–1983).

T.: Katsed kõvade ristiku seemnetega (1931, magistritöö); Kas on kodumaa punase ristiku seemne külviväärtus halb? (1931); Kuuse- ja männiseemnete külvikõlvulisusest (1932); Eesõigus kodumaalise arendusega külviseemnele (1933); Alle hartschaligen Rotkleesamen sind nicht gleichwertig (1934); Linavõrm, tema bioloogia ja võitlusabinõud (1935); Maaviljakuse tõstmise ajadusi Eestis (1938); Linakülvise puhtimiskatsed korraldatud Taimeksitse ja Seemnekontrolli Ameti poolt 1934–38 (1939); Linakülvise puhtimise mõjust ja vajadusest (1939); Linavõrmi bioloogia ja esinemine Eestis (1940); Poolitatud teravilja ja lina seemnete külvikõlbulikkus (1940); Linale tuleb anda vääriline koht vabariigi põllumajanduses (1959); Linatootmise majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s (1959); Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned (1969); Maaparanduse majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s (1974); Maailma rahvastik, tema toidus praegu ja edaspidi : mis on inimkonna toidulaual aastal 2000? (1976); Mõnda maaviljeluse arengust Eestis läbi aegade (1985).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1938–1940; Agraarteadus, 1998, 4; ESTER; RA EAA.1767.1.1547.1.

Rinne, Leo (Alfred-Leopold 1936. a-ni, kuid kasutas juba varem nime Leo) (19. XII 1892 Pärnu – 22. I 1976 Carmel, California, USA), põllumajandusteadlane, dotsent (1924), dr. agr. (1927), professor (1929). Õppis Riia Polütehnikumi põllumajanduse osakonnas (1911–1915), mille lõpetas õpetatud agronoomina.

Riia Polütehnikumi Petermuiza (Peterhof) katsejaama assistent (1915). Eesti Sooparanduse Seltsi Tooma Sookatsejaama (1938. a-st Tooma Soouurimis- ja Katseinstituudi) juhataja (1921–1941), Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna maaparanduse ja geodeesia dotsent (1924–1929) ja professor (1929–1944). Juhatanud maaparandus- ja sookultuurialast nõuande- tööd, millest avaldanud arvukalt kirjutisi. Toimetas aastaraamatut “Sookultuur” (1923–1940) ja korraldas Tooma Sookatsejaamas sooharijate päevi (1927. a-st).

T.: Eesti madalsoode kõlblikkusest põllumajanduslikuks taimekasvatuseks (1927, dr-diss), Maaparanduse alused (1931); Andmeid heinaseemnesegude valikust kultuurniitude sisse- seadmiseks (1934); Lühike sookultuuri õpetus algajale sooharijale (1935); Sooparandusest Eesti taludes (1937).

B.: EBL Tk. 1940; A. Juske. Leo Rinne personaalnimestik. Tln, 1991; E. Järvesoo. Professor Leo Rinne sajandaks sünniaastapäevaks. “Agraarteadus”, 1992, 2; RA EAA.2111.1.10815.2.

Roger, Elmar Georg (30. oktoober 1899 Pärnumaa – 13. jaanuar 1953), õppis Tartu Ülikoolis keemiat (1920–1922) ja agronoomiat (1922–1939).

Tartu Ülikooli geodeesia ja kultuurtehnika ning põllumajanduslike masinate ja riistade kabineti assistent (1924–1928 ja 1931–1939). Ajakirja "Agronoomia" tegevtoimetaja (1926–1932). Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudi ajutine abijõud (1939). Põllutöökoja konsulent Tartus (1940). Abja kodumajanduskooli ja keskkooli õpetaja (1942–1944). Rakvere Kergetööstuse Tehnikumi ja Rakvere 1. keskkooli õpetaja ja õppealajuhataja (1945–1953)

T.: Maaparandus Eestis iseseisvuse ajal (1939); 

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1769.1.387.8.

Roosa, Nikolai (Terasmäe, Enn 1936. a-st) (20. XII 1899 Kabala – 17. VIII 1990 Frankfort, Ontario, USA), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1929), dr. agr. (1934). Lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna (1927) agronoomina.

Tartu Ülikooli taimekasvatuse kabineti assistent (1920–1922), taimebioloogia katsejaama assistent (1921–1923), Tooma Sookatsejaama assistent (1924–1928) ja juhataja abi (1928–1932), olles ühtlasi Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskooli juhataja (1928–1936), Haridusministeeriumi peanõunik põllumajanduskoolide alal (1936–1938), põllutööministri abi, asetäitja (1938–1940). Aastatel 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektooriumi asedirektor, Põllumajanduse Keskvalitsuse Maaviljeluse Valitsuse juhataja. Põgenes 1944 Rootsi, siirdus sealt 1952 Kanadasse, uuris Guelphi põllumajandusülikoolis taimede mikroelementide tarvet ja nende toimet taimekasvule, oli 1960–1965 ühtlasi samas taimekasvatuse professor.

T.: Esimese vilja tasuvus madalsool (1929, mag-töö); Külviaja mõjust lõikustoodangule madalsool (1934, dr-diss); Põllumajandusliku kutsehariduse korraldamisest Eestis (1937).

B.: Agronoomia, 1934, 6; Agraarteadus, 2001,1; EE 14, 2000.

Rootsi, Nikolai Friedrich (16. IV 1888 Tartu – 4. XII 1974 Lund, Rootsi), põllumajandusteadlane, cand. agr. (1914), dotsent (1923), dr. agr. (1927), professor (1927). Õppis Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (1907–1914).

Tartu Ülikooli Maarjamõisa juhataja abi (1912–1918), olles ühtlasi TÜ ökonoomika- (põllumajanduse) kabineti assistent (1914–1918), Voroneži ülikooli agronoomiakabineti v-assistent (1918–1920), Vahi Põllu- ja aiatöökooli õpetaja (1920–1923), Tartu Ülikooli taimekasvatuse dotsent (1923–1927) ja professor (1927–1944), olles ühtlasi TÜ Taimekasvatuse (Taimebioloogia) Katsejaama juhataja Raadil (1923–1944). Riikliku Põllumajandusliku Katseasjanduse Nõukogu esimees (1927–1929). Oli TÜ põllumajandusteaduskonna dekaan (1939–1944). Evakueerus Saksamaale (1944), kus töötas Weihenstephani aianduse uurimis- instituudis teadurina (1944–1952), siirdus siit Rootsi Alnarpi aiandusinstituudi puuviljanduse labori abijõuks (1952–1956).

T.: Kõrreviljakasvatus I (1926, koos K. Liideman-Liidakuga); II (1926); Untersuchungen über die Beziechungen einiger Wachstumsbedingungen zu den Gewichtsmengen der Wurzelrückstände und Schwankungen derselben in oberer Bodenschicht bei den wichtigsten landwirtschaftlichen Kulturpflanzen in Estland (1927, dr-diss); Põllumehe käsiraamat I ja II (1926, 1928, kaasautor); Umbrohud ja umbrohutõrje (1940).

B.: EBL Tk 1940; Agronoomia, 1938, 5; K. Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi toimetised, 8, Trt, 1998; RA EAA.1858.1.88.287.

Rubel, Peter (ka Peter Heinrich Rubel, Peeter Heinrich Rubel, Peeter Ruubel) (1. august 1905 Suure-Kõpu vald – 20. juuli 1941 Tartu), põllumajandusteadlane, mag. agr. (1928), professor (1939). Lõpetas Tartu Ülikooli agronoomiaosakonna (1927). Teaduslik stipendiaat TÜ agraarpoliitika ja ühiskonnategevuse õppetooli juures (1928–1931) ja Berliinis (1929–1930).

Tartu maavalitsuse ja Asunike Liidu nõuandja väikemajapidamiste alal (1926–1927), Asunike Liidu töötaja, ajakirja Uus Talu toimetaja (1927–1928), Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna majandusnõuandja (1931–1932), Kuusiku r-mõisa valitseja (1933–1934), Põllutööministeeriumi maatulunduse nõunik (1934–1938), TÜ agronoomia osakonna agraarpoliitika ja ühistegevuse professor (1938–1941), agraarökonoomika ja poliitika kateedri professor ja juhataja (1941).

T.: Põllutööliste palgaolud Eestis (1928, mag-töö); Andmeid põllumajanduse kollektiviseerimisest ja mehhaniseerimisest NSVL-s ja järeldusi neist meie oludes (1940); Kolhoosi kord Nõukogude Liidu põllumajanduses (1941).

B.: Agronoomia, 1938, 3, 232; Põllumajanduse Akadeemia, 1982, 24; RA EAA.1769.1.397.2.

Sarv, Henn (17. november 1911 Tartu – 23. september 1985 Tallinn), põllumajandusajakirjanik ja kirjastustöötaja. Lõpetas 1946 agronoomina Tartu Riikliku Ülikooli. Oli aastast 1936 tegev „Põllumajandusliku entsüklopeedia” loomisel (toimetuse sekretär), hiljem ajakirja Agronoomia väljaandmisel. Punaarmeesse mobiliseerituna sai Velikije Luki all haavata. Töötas aastani 1964 ajakirja Eesti Põllumajandus (aastast 1949 Sotsialistlik Põllumajandus) toimetuses peatoimetaja asetäitjana ja 1964–1984 kirjastuses Valgus vanemteadustoimetajana, osales „Eesti nõukogude entsüklopeedia” jmt teatmeteose koostamises. Oli Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori asutajaid ja juhatuse liige. Kuulus Eesti Ajakirjanike Liitu. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1978).

T.: Andmeid ja nimestikke Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna agronoomia osakonnast 1919.–1939. a lõpuni (Agronoomia; 1940, 20(2):124–134)

B.: Sarv, Henn (1911–1985). – Sirp ja Vasar, 27. september 1985; Eesti Entsüklopeedia.

Soosaar, Linda (abiel 1932 Ränkel) (31. august 1904 Laius-Tähkvere, Tartumaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1931, lõpetas 1935 cum laude) ja filosoofiat (1934).

Tartu Ülikooli Zootehnika Katsejaama assistent (1931–1934), Raadi mõisavalitseja abikaasa (1935 a-st), talupidaja (1937), Kodumajanduskoja esindaja (1940); Põllutöödirektooriumi esindaja Kuremaa vallas (1942).

T.:  Tiigi talu organiseerimise kava, diplomitöö, 1929.

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1932, 1937; Postimees, 12 veebruar 1942.

Soovik, Aleksander (24. mai 1904 Tammiste vald, Pärnumaa – xx. juuni 1973 Pärnumaa), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1925–1929, lõpetas 1936) ja metsandust (1929–1930).

Virumaa maakonna agronoom (1929–1931). Järvamaa (1932–1933) ja Harjumaa maatulunduskonsulent (1933–1937). Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna koolide põllumajapidamiste inspektor (1937. a-st). Haridusministeeriumi esindaja Pürksi Rootsi põllutöökooli nõukogus (1940. a-st). Põllutöö Rahvakomissariaadi agronoom (1940).

T.:  Kuuda talu organiseerimise kava (1930 diplomitöö).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agronoomia, 1940.

Steinberg (1935. a-st Kivimäe, ka Stember), Arnold (19. XII 1908 Anna v – 28. VIII 1988 Uppsala, Rootsi), loomakasvatusteadlane, mag. agr. (1933), dr. agr. (1959), professor (1959). Õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (1926–1931).

Tartu Ülikooli Loomakasvatuskabineti assistent (1929–1934), Vahi põllutöökooli õpetaja (1931–1932), Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi "Põllumehe Käsiraamatu" toimetaja (1932–1935). Kuusiku kontrollassist kooli õpetaja (1934–1935), Põllutöökoja loomakasvatusnõunik (1935–1940), Loomakasvatuse Valitsuse juhataja (1940–1944).Lahkus Eestist (1944) Rootsi. Uppsala Koduloomade Söötmise ja Hoolde Instituudi assistent (1944–1955), riigiagronoom ja Uppsala põllumajandusülikooli linnukasvatuse osakonna juhataja (1956–1974). Omandas Uppsala ülikoolis rohusöötasid käsitleva uurimisega doktorikraadi (1959).

T.: Tegurid, mis peale söötmise mõjutavad veise piimatoodangut (1933, mag.-töö); Chemical composition and digestibility of some grassland crops with particular reference to changes caused by growth, season and diurnal variation (1959, dr-diss); 50 aastat tööd loomakasvatuse alal (Uppsala, 1983). Trükis avaldanud ligemale 450 tööd.

B.: Agronoomide koja aastaraamat I, 1937; Põllumajanduse Akadeemia, 1983, 1; Agraarteadus, 1998, 4; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; EPiM FK 3649:1, Eesti Piimandusmuuseum SA.

Zolk (1938. a-st Leius), Kaarel (Karl Johannes) (20. august 1891 Pangodi – 14. veebruar 1969 Ontario “Jõekääru”, Kanada), taimekaitseteadlane. Õppinud Tartu Ülikoolis põllumajandust ja zooloogiat ning iseõppimise teel taimekaitset.

Tartu Ülikooli praktilise zooloogia kabineti assistent (1921–1930) ja samas eriainete õpetaja rakenduszooloogia (entomoloogia) alal (1930–1944), olles ühtlasi TÜ Rakenduszooloogia (entomoloogia) Katsejaama juhataja Raadil (1921–1944). Ta oli esimene taimekaitse eriteadlane Eestis, kelle sulest ilmus palju sellealaseid kirjutisi. Töötas välja tõhusa karusmarja-jahukaste tõrjevahendi “Kasoraan” (1930). Tegutses aktiivselt ka aianduse (kiviktaimla) alal. K. Leius põgenes 1944. a Saksamaale. Osales Balti Ülikooli (1945–1949) asutamisel, oli Bonni ülikoolis külalisprofessor. Siirdus 1948. a Inglismaale ja sealt Kanadasse, kus töötas eriteadlasena Bellesville'i taimekaitse uurimiskeskuses kuni 1956.

T.: Kodumaa kahjulikumad putukad (1923); Karusmarja jahukaste ja selle tõrje (1930); Kodumaa ürasklased (1932); Taimekaitsevahendid ja nende tarvitamine (1934, II tr 1936, III tr 1942, kaasautor).

B.: EBL Tk 1940; Põllumajanduse Akadeemia, 1983, 1; EE 14, 2000; RA EAA.1858.1.88.343; APSi Toimetised 16.

Tael, Ernits (ka Ernst; Enno 1935 a-st) (8. veebruar 1904 Alliku vald, Järvamaa – 4. märts 1946 Nahhodka vangilaager, Primorje krai, Venemaa), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1924–1933, lõpetas 1936).

Asunikkude, riigrentnike ja talupidajate põllumajanduse liidu nõuandja Järvamaal (1927 a-st). Jaoskonna agronoom (1928–1929). Ambla gümnaasiumi õpetaja (1929–1930). Kadrina Maatulundusnõukogu juhatuse liige (1932). Põllutöökoja maatulunduskonsulent Kadrinas (1932) ja Väike-Maarjas (1933–1936). ETK abisekretär (1936 a-st), hiljem ETK transpordi-osakonna ja õliladude juhataja.

T.:  "Vainola" talu organiseerimise kava (1935, diplomitöö); Väike-Maarja Tarvitajateühisus 1910-1935 (1935).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Päewaleht, 14. oktoober 1927; Ühistegelised Uudised, 16. juuli 1932; Postimees, 14. september 1935; Agronoomia, 1933, 1937; Tartumaa Teataja, 2. august 1940.

Tamm, Rudolf (27. jaanuar 1898 Adila, Harjumaa – 21. jaanuar 1987 Jõgeva), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1928), cand agr (1953).

Vahi 2-aastane alam-põllutöö- ja aiatöökool (1920 a-st), Eesti Sordiparanduse Seltsi Jõgeva sordiaretusjaama instruktor, asjaajaja ja teaduslik sekretär (1924 a-st). Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aianduse osakonna juhataja (1939–1965), EPmÜ entomoloogia ja aianduse kateedri assistent (1957–1958), dotsent (1959–1961). Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige (1976).

T.:  Tähtsamad terawilja sordid (1925); Kõrsheina seemnekasvatuse areng ja praegune seisukord Eestis (1931); Aruheinaseemne kasvatamisest (1932); Aasnurmik ja punane aruhein - tähtsamaid karjamaa ja püsiniidu heinu (1933); Aasnurmiku, võsundilise punase aruheina, hilisnurmiku, keraheina ja teiste kõrsheinte seemnekasvatusest (1933); Karjamaadest ja karjatamisest ning nende mõjust karja toodangule (1933); Agrotehnilisi juhendeid tähtsamate köögiviljade ja söödajuurviljade seemne kasvatamiseks kolhoosides (1950); Kaheaastaste köögiviljade seemikute toitepindade mõju seemnesaagisse (1953 cand agr).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1998, 1; ERM Fk2959_73_1.

Tomson (Toomre 1935. a-st), Richard (22. jaanuar 1907 Uueküla, Aru vald, Tartumaa – 16. aprill 1993 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1926–1934), mag. agr. (1938), cand. agr. (1944), dr. agr. (1964 Moskva).

TÜ taimehaiguste katsejaama assistent (1929–1938), Vahi põllutöökooli õpetaja (1936–1937). Põllutööministeeriumi taimekaitse inspektor (1938. a-st). Eesti TA Põllumajanduse Instituudi direktor (1946–1950), vanemteadur (1950–1956). EMMI kultuurrohumaade osakonna juhataja (1950–1970), Professor (1967). Töid taimekaitse ja kultuurrohumaade alalt. EÜS, ÜS Veljesto.

T.:  Märdi-Andrese nr. 8 organiseerimiskava (1934 diplomitöö); Odra ja nisu lendnõgipääde tõrje (1937 magistritöö); Karusmarjapõõsaste suvisesest ja sügisesest hooldest (1932); Karusmarja-jahukaste tõrje "Kasoraaniga" (1932); Puhtimise mõju tugevasti infitseeritud külvise idanevusele (1932) Enam tähelepanu karusmarja-jahukaste tõrjele (1933); Aedviljaseemnete puhtimisest (1934); Ristikuvähk ja teised ristiku haigused Eestis (1934); Karusmarjapõõsaste normaalse juurekasvu kindlustamisest (1934); Kiirpuhtimisviis (1935); Asendada kevadiseks haljassöödaks kasvatatav talirukis keraheinaga (1958); Intensiivse maaviljeluse süsteemist Eesti NSV-s (1962); Kindla ja ratsionaalse söödabaasi kujundamisest Eesti NSV-s (1981); Rohumaaviljeluse teadustöö areng ja selle uurijad Eestis (1991).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; E-kataloog ESTER; RA EAA.1767.1.1967.2.

Topman, Erika (ka Topmann; Miljan abiel 1923) (22. detsember 1898 Tallinn – ??. ??? 1985 ???), õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat (1917–1918) ja agronoomiat (1919–1924).

Taimekasvatuse (taimebioloogia) katsejaama assistent.

T.:  .

B.: Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat V, 2016; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Akadeemiline Põllumajanduslim Selts 1920–1930, 1930.

Trubok, Artur (Tarmet 1935 a-st) (26. september 1898 Liiguste, Aaspere vald – 15. mai 1998 Stockholm, Rootsi), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1920–1935).

Rakvere 2. algkooli õpetaja (1919–1920). ARTP põllumajanduskonsulent Virumaal (1924–1928), Põllutööministeeriumi kartuli väljaveo kontrolör (1928–1940). Põllumajanduse Keskvalitsuse taimekaitse- ja seemnekontrolliosak vaneminspektor (1941–1943), abijuhataja (1943–1944). Saksamaale 1944, Rootsi 1945. Rootsi Punase Karja Tõuseltsi ja Rootsi Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna ametnik. 

T.:  Pajuvälja talu organiseerimiskava (1935, dipl-t); Esimene lehemädanikukindel kartulisort (1936); Tutvumine kartulikaubanduse korraldusega Poolas ja Ungaris (1938); Kartulikasvatus I (1939, toim).

B.: Agronoomia, 1935–1938; Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, RA EAA.1767.1.1897.6.

Vask, Artur (19. mai 1903 Alliku, Järvamaa – 23. jaanuar 1977 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1928), metsandust (1928–1929, lõpetamata) ja lõpetas agronoomina (1931, cum laude), cand. agr. (1949).

Eesti Karjakontrollühingute Liidu sekretär (1928–1932). Kuremaa karjakontrollassistentide kooli juhataja (1933–1944). Põllumajanduse Rahvakomissariaadi peazootehnik (1944–1946). ELVI teadur, sektorijuhataja ning asedirektor (1947–1967).

T.: Andmeid meie piimakarja tasuvusest (1930); Ostutalundi Pae N 16 korrastamise kava (1931 diplomitöö); Meie piimakarja rahalisest söödatasuvusest ja söötmisest kõrgete, keskmiste ning madalate toodangutega karjades (1931); Kuremaa karjakontrollassistentide kool (1935); Lüpsikarja söötmine ja piima tootmine rohke põhi- ja vähese jõusöödaga (1948 väitekiri); Haljaskonveier (1957); Kohalikul söödabaasil põhinev piimakarja söötmine (1955); Piimakarja ratsionaalne söötmine söötmisklasside alusel (1963); Vasikate kasvatamine lahjendatud segapiimaga (1963).

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EFA.250.0.49715.

Velbaum, Johannes (Juhan 1936. a-st, Vellemets 1937. a-st, ka Wellbaum) (30. november 1899 Peterburi kubermang, Venemaa – ???), õppis Tartu Ülikoolis metsandust (1924–1937, lõpetamata).

.

T.: .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.2100.1.17962 .

Viilip, Jaan (20.10.1896 Viljandi – ?), õppis Tartu Ülikoolis loodusteadust (1917), keemiat (1918) ja agronoomiat (1920–1925, lõpetamata).

Põllumajandusinstruktor (1924–1925), talupidaja Viljandi vallas (1939). 

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.402.1.4531.15.

Vint (ka Vind, Wint), Endel (22. juuli 1907 Lembevere, Konguta vald, Tartumaa – 11. jaanuar 1983 Tallinn), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1927–1931, cum laude) ja majandust (1931), ning agronoomiat (1932–1933), mag. agr. (1935), dr. rer. oec. (1968, Eesti TA).

Stipendiaat Soomes, töötas talus ning põllumajanduse statistika ja raamatupidamise talituses ning sooritas Helsingi ülikoolis agraarpoliitika magistrieksamid (1931–1932). Tallinna Tehnikumi õpetaja (1932. a). Eesti Põllumeeste Keskseltsi sekretär (1932–1934), Põllutöökoja maa-noorsootöö konsulent (1935–1937), ajakirja "Maanoored" toimetaja (1935. a-st). Ühistegevuskoja kooperatiivühistute revident (1937. a-st). Kaubanduse Rahvakomissariaadi instruktor ja põllumajandussaaduste kokkuostu (1940) nõunik ning õigusjärgses asutuses põllumajandus- ja toidukaupade hindade spetsialist (1941–1945). Kaubanduse Ministeeriumi abimajandite osakonna juhataja (1945–1947). Eesti TA Majanduse Instituudi vanemteadur (1947. a-st), põllumajandusökonoomika sektori juhataja (1955. a-st). Professor (1970. a-st). Töid põllumajandusökonoomika alalt. ÜS Raimla.

T.: Kongota-Korba talu praegune seisukord ja arenduse sihtjooned (1931 diplomitöö); Teraviljakaitse eri- ning rahvamajanduslik tähtsus üldse ja eriti Eestis (1934 magistritöö); Põllumajandusliku tootmise intensiivistamise majanduslik efektiivsus (1967 doktoritöö); Suhkruturg ja oma suhkrutööstuse küsimusi (1935); Maatalouskerhotyö Eestissä (1936); Teraviljamajandus Eestis (1938); Teravilja tootmine Eesti NSV-s (1948); Kuidas saavutame suured söödajuurvilja saagid kolhoosis (1949); Söödajuurviljade kasvatamine (1951); Põllumajandusliku tootmise paiknemisest ja spetsialiseerimisest Nõukogude Eestis (1952); Haljassöödakonveier kindlustab ühisloomakasvatuse kõrge produktiivsuse (1953); Heinavälja-külvikordade sisseseadmisest Eesti NSV kolhoosides (1953); Eesti NSV põllumajandus Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäeval (1957); Söötade tootmise ratsionaalne süsteem (1959); Põllumajandussaaduste tootmiskulude kalkuleerimisest kolhoosis (1959); Nõukogude Eesti põllumajandus vabariigi 20. aastapäeval (1960); Eesti NSV põllumajanduse arendamise tulemused möödunud seitseaastakul ning selle põhisuunad aastatel 1966-1970 (1966); Intensiivse põllumajanduse majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s (1971); Loomakasvatussaaduste industriaalse tootmise arendamisest (1971).  

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; Agraarteadus, 1997, 3; E-kataloog ESTER; RA EFA.100.A.8.63.

Västrik, Heinrich Aleksander (ka Hendrik) (23. oktoober 1896 Tallinn – 23. november 1957 Krasnojarsk, Venemaa), õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat (1923–1926).

Uugivälja talupidaja Purilas.

T.:  .

B.: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944; RA EAA.1767.1.2159.3.