PõKa 2030 valdkonna ajaloolise mälu hoidmine üle aegade
Head seltsiliikmed!
Kutsume teid maaeluministeeriumis 12. novembril toimuvale hingede aja avaseminarile, mis võtab suuna Eesti põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ja maaelu edenemisse panustanud poliitika, teaduse ning majanduse suurkujude elutööde/-mõtete taas-avastamisele.
Avaseminari põhiseadusele viitav tööpealkiri on „PõKa 2030 valdkonna ajaloolise mälu hoidmine üle aegade.“*
Aeg ja ruum: 12.novembril algusega kl 15:30 Maaeluministeeriumi suures saalis (Lai tn 39/41, Tallinn)
Esialgne kava:
15:30 – kogunemine
15:45 – avasõnad ja ettekanded
- Avasõnad - Eesti Vabariigi 30. maaeluminister Mart Järvik
- ’Seminari ideest, Kaarel Liidaku maaideoloogiast ning põllumajandus-, kalandus- ja maaelupoliitika arengukavadest 1930ndatel’ – Aare Kasemets
- ’Eesti kalanduse areng 20. sajandi algul ja Ernst Vebermanni osa selles’ – Erki Tammiksaar
- ’Eesti maamõttest eile, täna ja homme’ (sh uue raamatu tutvustus) – Jaan Leetsar
- Eesti põllumajanduse, kalanduse ja maaelu valdkonna seltside, SA Maaelumuuseumid jt esindajate lühisõnavõtud
17:15 – avaseminaril osalejate mõttetäiendusring – lühilood, näited, tulevikumõtted, miks-kus-kuidas tuua Eesti põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ja maaelu poliitika, teaduse ning majanduse suurkujude elutöömälu kaasaegse elu rikastuseks? Püüame ideeseemned koostöös SA Maaelumuuseumid sädeinimestega kirja panna ja/või salvestada nii ministeeriumi kui ka maakondlike tulevikusündmuste tarbeks.
Pärast mõttetäiendusringi on külalistel võimalus tutvuda Maaeluministeeriumi ajaloolise majaga, sh 1918-2019 ministrite fotogalerii maja 3. korrusel.
* PõKa 2030 = „Põllumajandus ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ (eelnõu), vt https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (vt ptk 1-2).
Kodukorra mõtted:
a) aja juhtimine: avasõnadeks aega kuni 10 min, põhiettekanneteks koos 1-3 küsimusega kuni 25 min, lühisõnavõttudeks kohalt kuni 3 min* (*nagu Riigikogus);
b) mõttetäiendusringi lühisõnavõttude salvestamise lepime kohapeal kokku (osalejate nõusolekul);
c) Registreerimine: seoses korraldusega palume osalejatel end registreerida hiljemalt 11.novembril kella 11-ks kas kalendrikutsele vastates või e-posti aadressil: kasemets@agri.ee
Põhiettekandjate lühitutvustused
Jaan Leetsar, PhD, majandusteadlane, ühistegevuse õpikute autor, Eesti Maaülikooli emeriit dotsent, põllumajandusminister 1992-1994
Erki Tammiksaar, PhD, geograaf ja majandusajaloolane, Maaülikooli Teadusloo Uurimise Keskus
Aare Kasemets, PhD, maa- ja õigussotsioloog, maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise nõuniku kt, maakultuuriseminaride korraldaja (u 18, 1988+).
Kutsete edastamise palve
Avaseminari kutsed on mõeldud lisaks maaeluministeeriumi haldusala töötajatele ka kõigile PõKa 2030 valdkonnaga seotud teadus- ja haridusasutustele, kodadele, liitudele, seltsidele ning akadeemilistele ühendustele, kelle liikmeskonda valdkonna endised, tänased ja homsed suurkujud kuuluvad (nt 12.11.1889 sündinud Kaarel Liidak oli ÜS Liivika, Agronoomide Seltsi jt ühenduste liige).
Samuti on maaeluministeeriumi suurde saali oodatud kõik ministeeriumi endised töötajad (sh ministrid) ning PõKa 2030 teemade ja poliitika-teaduse-majanduse-kultuurilooga tegelevad ajakirjanikud.
Taustinfoks
Hingede aja seminari „PõKa 2030 valdkonna ajaloolise mälu kestmine üle aegade“ ideeseeme sai kirja maaeluministeeriumi innovatsiooni kevadkülvi raames (mai 2019, Aare Kasemets - oma olemuselt on sündmus kodanikualgatus, panustavad need kelle jaoks maa- ja rannarahva suurkujude teemal ’süda sees’).
12.november on ühtlasi ka Maaeluministeeriumi 101.aastapäev ja samuti endise ministeeriumi osakonnajuhataja ning Otto Tiefi valitsuse ministri Kaarel Liidaku 140.sünniaastapäev (vt Lisa).
Lisa
Maaeluminjisteeriumi (MeM) innovatsiooni kevadkülv (mai 2019)
Aare Kasemets
Ideeseeme nr 6: PõKa valdkonna ajaloolise mälu hoidmine üle aegade.
Eesti põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ja maaelupoliitika ning agraarteaduse ajalooliste suurkujude elulugude andmekogu loome + taaskasutus (maa- ja rannarahva elu uuendajad 1918+).
Idee eesmärk: PõKa 2030-ga seotud ’Eestimaa kui inimeste maa’ ja ajaloolise mälu hoidmine üle aegade (maarahvakultuuri ja agraarteaduste ajaloolise ideepanga=kapitali käibes hoidmine ja taaskasutus :)
Teostamise võimalused ja ressursside vajadus: a) PõKa valdkonnaga seotud erialaseltside, ülikoolide ja MeM-i ning valitsemisala ametite vabatahtlikud; b) muuseumide motiveeritud töötajad; c) juhtide, ajakirjanike jt valdkonna inimeste oskus kultuuriajaloolist kapitali kaasajal põnevalt taaskasutada valdkonna identideediloomes jm (motod, tsitaadid, tähtpäevakõned, teenused jpm võimalusi).
Ajakava: a) tegevus on alanud - maaeluga seotud muuseumides töö käib, kuid taoliste PõKa suundadega seotud Eesti ajalooliste suurkujude kohta olemasolevate andmete taaskasutuse süsteem/nõudlus on lünklik; b) teeme seltside ja teadlaste ümarlaua ….; c) 01.2020+ palume muuseumidel koostada suurkujude andmebaas ja saata MeM-i siselisti, blogidesse, EMÜ-sse, seltsidesse jm nende sünni-, surma- jm tähtpäevade eel lühilugusid Eesti suurkujude elutööst ja seostest tänapäevaga. Alustada võiks meie ministeeriumi ministritest 1918-1944….
Idee lugu ja seos MeM-i väärtustega. Vastustustunne mineviku-oleviku-tuleviku lõimimisel.
a) Eelkäiate elutööde meelespidamine on MeM-i missiooni, PõKa 2030 visiooni ja eesmärkidega seotud EV Põhiseaduse preambula teema strateegilises juhtimises (maa- ja rannarahvakultuuri ning PõKa valdkondlike kutsealade kultuuride kestmine üle aegade, mineviku-oleviku-tuleviku sünergiline lõimimine elukestvas õppes); b) oleme universumis ainukesed eestlased ja mitte keegi teine ei hoia me esivanemate kultuuripärimust rahvusvahelise meediaühiskonna ’ideede ja tähenduste konkurentsis’ kui meie seda ise ei hoia: kultuurimälu on kohati katkenud või katkemas, ’rohkem raamatutes kui peades’ olev kultuuri-ajalooline teadmiste kapital leiab harva taaskasutust valdkondlikus identideediloomes ja uuendustes, sest Eesti põllumajanduse, kalanduse ja maaelupoliitika ajalugu (sh juhtide elulood) pole ’kiirel?vaesel ajal’ justkui kellegi asi ei ülikoolides ega ministeeriumis. Viljad: kui me oma põllumajanduspoliitika ja -teaduse ajalugu piisavalt ei tunne, siis paratamatult kipume laenama odavalt saadud välismaa suurkujude kõnekujundeid, lugusid ja ideid [tõlkekultuuri import] jättes oma maa suurkujude tööd, ideed ja unistused unustusse. Kui nii edasi läheb, siis mõistagi juhtub samamoodi meie aja maaelu eestvedajatega; c) hiljutine juhtum: kellegi soovitusel helistas mulle üks vanem mees, kelle isa oli olnud tuntud põllumajandusjuht ja ministeeriumiga omal ajal seotud. Ta soovis MeM-i kaasata isa mälestuspäeval; d) Maaeluministeeriumi 3.korruse ministrite fotogaleriis on mitu Üliõpilasselts Liivika kunagist juhtkuju, sh Theodor Pool ja Kaarel Liidak. Vähemasti kord aastas, nt hingede ajal, võiks neid nägusid uutele töötajatele tutvustada koos Vabadussõja järgsete maa-, põllumajandus-, kalandus- ja toidutööstuspoliitikaid kajastanud kuukirja „Agronoomia“ 1920-1940 analüüsidega, sest paljud ministeeriumi organisatsiooni, teenuste, teaduse, hariduse ja ettevõtete nõuandesüsteemi edendamise „uued ideed“ võivad olla idee lähemal uurimisel unustatud „vana kuld“ uues ajakohases kuues.
* * * *
Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 ehk PõKa 2030 (eelnõu: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030) alguses lk 5 on praegu maa- ja rannarahva identiteedi märksõnade juures viide Põllutööministeeriumi poolt 1936.aastal Vabariigi Valitsusele esitatud „Põllumajanduse ja kalanduse arendamise juhtimise põhimõtetele“ (hilisem Otto Tiefi valitsuse minister Kaarel Liidak oli siis Põllutööministeeriumi osakonnajuhataja) ja Kaarel Liidaku esseele „Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena“ (ÜS Liivika 25. juubeli ettekanne, avaldatud Üliõpilaslehes 1934, essee taastrükid 1939 [K.Liidak „Suunad ja kavad“], 1985 [Rootsi Eesti Agronoomide Selts] > 1991 [Üliõpilasleht] ja „Kaarel Liidak 110 – Maarahva elujõud III“ – Elmatar 1999, lk 207-223).
Kaarel Liidak sündis 12.novembril 1889.aastal Sindis. Kaarel Liidaku 110. juubeli raamatut esitleti 12.novembril 1999.aastal Maaülikoolis toimund teaduskonverentsil „Kaarel Liidak ja tänapäev.“ Aeg on kiiresti läinud – minu ettekande pealkiri konverentsil oli „Kaarel Liidak maarahvakultuuri mõtestajana ja rahvusliku ideoloogia edasiloojana.“ A.K.
Lisainfo:
Aare Kasemets, PhD
Maa- ja õigussotsioloog
Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt (XII.2019)
Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond
E-post aare.kasemets@agri.ee / aarekasemets@gmail.com
Tel (00372) 625 61 32 / 56 48 98 69 / aare1skype
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn
www.etis.ee